Uudiskiri
JÕUSTUNUD SEADUSED
Tõusis majutusteenuse käibemaks
01.01.2025 tõusis käibemaks majutusteenustele, sealhulgas majutus koos hommikusöögiga, seniselt 9% tasemelt 13%-le.
Vt käibemaksuseaduse muutmise seadust siin.
Suurenes kohalike omavalitsuste otsustusvõimalus maamaksu määramisel
01.03.2025 jõustus maamaksuseaduse muudatus, mille tulemusel suurenes kohalike omavalitsuste otsustusvõimalus maamaksu määramisel. Muudatuse kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu määrusega maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära vahemikus 10−100 protsenti hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks. Seega saavad kohalikud omavalitsused otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle, võrreldes eelmise aasta maamaksu summaga. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa. See muudatus rakendub maamaksu suhtes alates 2026. aastast ning maamaksu tulu laekub 100% kohalike omavalitsuste eelarvetesse.
Vt maamaksuseaduse muudatust siin ja uudist siin.
SEADUSTE JA MÄÄRUSTE EELNÕUD
Kooskõlastusringile esitati ehitiste ligipääsetavuse määruse eelnõu
Kooskõlastusele esitatud määruse „Nõuded ehitiste ligipääsetavusele“ eelnõu suurima muudatusena laienevad ligipääsetavuse nõuded ka uutele kortermajadele, et vältida läbimõtlemata koduplaneeringute turuletoomist. Iga uue korterelamu ehitamisel peab olema erivajadusega inimesele kergesti kohandatav vähemalt 10 protsenti korteritest. Uue korterelamu rajamisel tuleb ka tagada piisav koridori laius, ratastooli manööverdamisruum, liftide ja fonoluku ligipääsetavus ning uste kasutusmugavus. Uuendatud ligipääsetavuse nõuded hakkavad kehtima uutele ehitistele. Olemasolevate hoonete ja rajatiste ümberehitamisel tuleb kaaluda ligipääsetavate lahenduste võimalikkust ja majanduslikku otstarbekust, lisaks tehakse erandid kultuuriväärtuslikele hoonetele Määrus jõustub eeldatavasti 01.01.2026. Ettepanekuid sai eelnõule esitada kuni 17.03.2025.
EKFL on olnud menetlusse kaasatud ja arvamus on esitatud.
Materjalidega saab tutvuda siin ja uudisega siin.
Kooskõlastusringile esitati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muudatused
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muudatused, mis aitavad kiirendada tegevuslubade menetlemist ja vähendada ebavajalikke keskkonnamõju hindamisi. Eelnõuga täpsustatakse valitud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille puhul keskkonnamõju hindamine (KMH) on kohustuslik. Muudatused tulenevad sisendikorje ettepanekutest. Muudatuse tulemusel väheneb riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökoormus ning tegevusloa taotlejate (arendajate) halduskoormus. Arendajate jaoks tähendavad muudatused kiiremat tegevusloa saamist ja vähem bürokraatiat.
Materjalidega saab tutvuda siin ja uudisega siin.
Kliimaministeerium algatas elektrituruseaduse muudatused
Elektrituru seaduse muudatused annavad tarbijatele suurema kaitse hinnatõusu eest. Muudatusega kohustatakse elektrimüüjaid kasutama riskimaandusstrateegiaid, et tarbijad oleks kaitstud hüppeliste hinnakõikumiste eest ning tähtajalises elektrilepingus kokkulepitud hind kehtiks lepingu tähtaja lõpuni. Riskimaandusstrateegiate kasutust kontrollib Konkurentsiamet.
Uudisega saab tutvuda siin ja eelnõu materjalidega siin.
Kooskõlastusele saadeti ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Ehitusseadustiku muudatuste eesmärk on muuta ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist selgemaks ja läbipaistvamaks ning tagada kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimine. Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna põhimõttega. Põhimõtte lisamine aitab kvaliteetse ruumi kriteeriumeid kohaldada terviklikult ning ühetaoliselt, tagades uute ehitiste vastavuse erinevate ühiskonnaliikmete vajadustega. Seadustamine muutub selgemaks nendele puudulike registriandmetega ehitistele, mis on püstitatud enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal. Muudatustega vaadatakse üle ka ehitus- ja kasutuslubade nõuete piirid. Kooskõlastamise tähtaeg oli 28.02.2025.
EKFL on esitanud eelnõu kohta oma arvamuse.
Materjalidega saab tutvuda siin ja uudisega siin.
Kooskõlastamiseks esitati planeerimisseaduse muudatused, millega soovitakse planeerimisprotsessi tõhustada ning luua õigusselgust
Ministeeriumitele, riigiasutustele ja huvigruppidele esitati kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muudatused, millega soovitakse planeerimisprotsessi tõhustada ning luua õigusselgust. Ühe muudatusena on eelnõus ettepanek kaotada ära liigina kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel on võimalik kasutada detailplaneeringut, mille menetlusprotsess on selgem ja tõhusam ning selle võrra ka enamasti kiirem. Lisaks on ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. Eelnõus nähakse ette ka maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ära jätmist, millega lüheneks planeerimisprotsess umbes paari kuu võrra. Tagasisidet oodatakse eelnõude infosüsteemis 31.03.2025.
EKFL tegeleb hetkel eelnõu kohta arvamuse koostamisega.
Uudisega saab tutvuda siin ja eelnõu materjalidega siin.
Riigikogu menetlusse võeti hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu
Muudatusega ajakohastatakse tehnoloogia arengut arvestades elutähtsa teenuse toimepidevuse ja kättesaadavuse tagamise nõudeid. Edaspidi peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO), kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust.
Vt muudatusi siin.
Muutmisel on eluasemelaenuga seotud kinnisvara väärtuse hindamise määrus
Rahandusministeerium esitas kooskõlastusringile 15.06.2016. a määruse nr 25 ,,Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on anda krediidiandjatele rohkem paindlikkust tagatiskinnisvara väärtuse hindamisel. Määruse muutmine toob kaasa muudatuse, kus krediidiandja võib ise otsustada, millistel juhtudel oleks paslik tellida ülevaatus (s.t. kohapealne tagatisvara ülevaatamine) või asendada ülevaatuse tegemine statistikapõhise mudeliga, mis arvutab kinnisvara väärtuse automatiseeritult. Samuti lihtsustakse hindamisaruande koostamist ja vähendatakse nõudeid selle mahule. Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 01.07.2025. a.
EKFL tegeleb hetkel eelnõu kohta arvamuse koostamisega.
Vt uudist siin ja eelnõu materjale siin.
Kooskõlastamisele saadeti korteriühistute kriisivalmiduse toetuse andmise eelnõu
Sisemistri määruse “Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord” eelnõuga soovitakse suurendada korteriühistute toimepidevust kriisiolukorras. Määruse alusel antaval toetusmeetmel on positiivne mõju elanikkonna turvalisusele, kuna toetuse andmisega suurendatakse korterelamutes elavate inimeste valmisolekut kauem elektrikatkestuse ajal iseseisvalt toime tulla. Tagasisidet eelnõule oodati kuni 21.03.2025.
Vt eelnõu materjale siin.
KOHTU-UUDISED
Riigikohus selgitas korteriomanike üldkoosolekul hääletamist ühise korteriomandi puhul
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 26.02.2025 määruses, et korteriomandi ühised omanikud saavad üldkoosolekul hääletamisel osaleda, aga ka esindusõiguseta isiku poolt nende nimel hääle andmise heaks kiita kas ühiselt või peavad nad selleks volitama ühte endi hulgast või kolmandat isikut. Kui üldkoosolekul hääletab vaid üks ühise korteriomandi omanik, kellel ei ole teiste sama korteriomandi ühiste omanike esindamise õigust ja viimaseid ei esinda koosolekul ka muu isik, siis ei pea koosoleku juhataja ega teised koosolekul osalevad korteriomanikud selle isiku hääli kvoorumi ja hääletustulemuste kindlakstegemisel arvestama. Koosoleku juhataja või teised koosolekul osalevad korteriomanikud võivad nimetatud isiku küll hääletama lubada, kuid sel juhul riskivad nad sellega, et koosolekul vastu võetud otsused võidakse hiljem kehtetuks tunnistada. Kuigi igal korteriomanikul on iseenesest õigus esitada üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise avaldus, tuginedes sellele, et koosolekul hääletas vaid üks ühine korteriomanik, kes ei suutnud oma esindusõigust tõendada, riskib otsust sel põhjusel vaidlustav isik sellega, et avaldus jääb rahuldamata põhjusel, et koosolekult puudunud ühine omanik kiidab koosolekul hääletanud ühise omaniku tegevuse heaks.
Euroopa Kohus arutas kinnisvarabüroode komisjonitasusid
27.02.2025 otsuses AEON NEPREMIČNINE jt leidis Euroopa Kohtu kohtuasjas C-674/23, et Euroopa Liidu õigusega ei ole vastuolus, kui liikmesriik on kehtestanud kinnisvarabüroode poolt võetava komisjonitasu piirmääraks 4% müügihinnast või üürisummast juhuks, kui füüsiline isik omandab või üürib ühepereelamu, korteri või elamuüksuse. Euroopa Kohtu hinnangul vastuolu puudub, kui tasu piiravad õigusnormid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nendega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ja kui ei ole muid, vähem piiravaid meetmeid, mis võimaldaksid saavutada sama tulemuse.
Vt täpsemalt siin.
TALLINNA LINNA DETAILPLANEERINGUD
Tallinna linnavalitsus algatas 11.03.2025 korraldusega nr 230 Kesklinna linnaosas Saku 13 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on jagada kinnistu kaheks: ühele krundile kavandatakse kolm kuni kaheksakorruselist elamut, teisele avalik park.
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu Haabersti linnaosas asuva Pikaliiva 69 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Detailplaneeringu eesmärk on moodustada üksteist krunti, mis on vajalikud Tallinna linnale haridusasutuste ja sotsiaalteenuste arendamiseks, samuti üldkasutatavate rohealade ning teede ja tänavate kavandamiseks. Ehitusõigus määratakse viiele krundile ühiskondlike hoonete ja alajaama rajamiseks ning ühele tootmismaa krundile reoveepumpla püstitamiseks. Samuti moodustatakse üks üldkasutatava maa krunti ja kaks krunti, kus üldkasutatava maa osakaal on 80-95% ja ühiskondliku maa osakaal 5-20%. Planeering määrab ka haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse. Planeeringualal paiknevad kaks rohekoridori, mille toimimine tagatakse planeeringulahenduse elluviimisel. Linnavolikogu 20.03.2025 otsusega nr 21 võeti detailplaneering vastu.
Vt täpsemalt siin.
Tallinna linnavalitsus võttis 21.01.2025 korraldusega nr 61 vastu Kesklinnas asuva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu. Tulenevalt Juhkentali linnaku riigikaitselisest otstarbest jääb ala suuresti avalikkusele suletuks. Planeering hõlmab 12,41 hektari suurust maa-ala ning on koostatud eesmärgiga muuta alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet. Planeeringuga on kavandatud kaks riigikaitse-, üks tootmis- ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti määratakse ehitusõigus kuni 20 viiekorruselise hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.
Vt täpsemalt siin.
TARTU LINNA DETAILPLANEERINGUD
Tartu Linnavalitsus võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Puidu tn 5 krundi detailplaneeringu, millega määratakse ehitusõigus kuni 5 tootmis- ja ärihoone rajamiseks. Avalik väljapanek toimub 07.04-21.04.2025.
Tartu Linnavalitsus algatas 04.03.2025 korraldusega nr 157 Lille tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi ärihoonele ja haridusasutuse hoonele ehitusõiguse määramiseks.
Vt täpsemalt siin.
Tartu Linnavalitsus kehtestas 18.02.2025 korraldusega nr 125 Aardla tn 2 krundi detailplaneeringu, millega antakse võimalus rajada kuni kaks 4-korruselist ärihoonet. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on eeldatavalt positiivsed: lisanduvad teenused ja töökohad, kvaliteetne arhitektuur.
Vt täpsemalt siin.
Tartu Linnavalitsus kehtestas 04.02.2025 korraldusega nr 757 Riia tn 148 krundi detailplaneeringu, millega antakse võimalus rajada kuni 5 ärihoonet ja 4 korterelamut. Planeeringuala suurus on 4,6 ha. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on eeldatavalt positiivsed: uued eluruumid, kvaliteetne arhitektuur, teenused ja töökohad.
Vt täpsemalt siin.
06.03.2025 toimus avalik arutelu, kus Tartu Linnavalitsus tutvustas Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu (Siuru kultuurikeskus) avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamusi ja linnavalitsuse seisukohti. Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.01.2025-03.02.2025, mil kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda planeeringuga ja teha ettepanekuid selle täiendamiseks. Kokku esitas 36 isikut sadakond erinevat ettepanekut, mis puudutasid kultuurikeskuse asukohta, kõrghaljastuse säilimist, ehitusmahtu, liikluskorraldust, haljastuslahendusi, mänguväljakut, Emajõe-äärset lahendust jm.
Vt täpsemalt siin.
MUUD UUDISED
Energiatõhususe määruste muutmise määruse jõustumine lükkus edasi
2024. a võeti vastu energiatõhususe määruste (Hoone eneriatõhususe miinimumnõuded, Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele) muudatused. Muudatused puudutavad muuhulgas energiaarvutuste täpsustamist, päikeseelektri veebipõhise kalkulaatori kasutuselevõttu ja energiamärgiste skaalade uuendamist. Algselt 1. märtsiks planeeritud hoonete energiatõhususe määruste muutmise määruse uus jõustumistähtaeg on 1. juuni 2025, mil valmib energiamärgiste koostamise ja väljastamisega seotud IT-arendus.
Artikkel: vigane ehitusprojekt ei vabasta ehitajat automaatselt vastutusest
Artiklis juhitakse tähelepanu, et ehitajal lasub kohustus kontrollida tellija esitatud projekti ning teavitada teda ilmsetest vigadest, mis võivad mõjutada ohutust või rikkuda seadusest tulenevaid nõudeid. Samas ei ole ehitaja vastutus piiramatu – eeldatakse vaid ilmselgete projekteerimisvigade avastamist.
Vt artiklit siin.
Advokaat selgitab | Kas tööstusfirma peab uut tootmist rajades vallale või linnale ka tänava välja ehitama?
Ehkki planeerimisseadus võimaldab planeeringu koostamise korraldajal ja planeeringust huvitatud isikul sõlmida kokkuleppe avalikult kasutatava taristu (näiteks tänava) väljaehituseks, ei saa omavalitsus nõuda mistahes avalikult kasutatava taristu (näiteks tänava) väljaehitust. Seadus ütleb selgelt, et nõuda saab sellise avalikult kasutatava taristu väljaehitust, mis on planeeringulahenduse elluviimiseks vajalik ja sellega eesmärgipäraselt seotud. Ka sel juhul peab väljaehituse kokkulepe (nõue) olema proportsionaalne.
Vt artiklit siin.
Eestis ja Lätis on suurenenud nii Rail Balticu kui ka uusarendustega seotud ehitusvaidlused
Ehitussektori vaidluste arv oli möödunud aastal tõusutrendis nii Eestis kui Lätis, samas kui Leedus püsis sektori vaidluste osakaal suhteliselt muutumatuna. Vaidluste puhul on näha, et need muutuvad ajas keerukamaks ja spetsiifilisemaks.
Vt artiklit siin.
Eesti soovib teise heitkogustega kauplemissüsteemi hooneid puudutavalt edasi lükata
Eesti alustab Euroopa Liidu liikmesriikidega läbirääkimisi, et lükata edasi teise heitkogustega kauplemissüsteemi (HKS 2) rakendamine hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks. Samuti ollakse valmis taotlema HKS 2 tühistamist. Valitsus soovib enne süsteemi rakendamist hoonete ja transpordi sektorites praegu kehtivaid investeeringud ja toetusmeetmed veel üle vaadata, et leevendada võimalikke hinnatõuse ning tagada inimestele ja ettevõtetele piisavad alternatiivid, selleks et nii energiatõhusaid lahendusi kasutusele võtta kui ka säästlikele liikumisviisidele ligipääsu parandada.
Vt uudist siin.
Korterelamute renoveerimistoetus muutub paindlikumaks
Kliimaministeerium plaanib jagada korteriühistutele järgmises rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorus vähemalt 80 miljonit eurot, mille abil paranevad umbes 10 tuhande inimese elutingimused üle kogu Eesti. Vooru korralduses loobutakse nobedate näppude voorust, samuti vaadatakse üle eelarvejaotused.
Vt uudist siin.
Rajatakse 214 uut elektrisõidukite laadimispunkti
Eesti elektrisõidukite laadimistaristu saab lähiaastatel olulist täiendust, kui Euroopa Liidu toel rajatakse riiki kokku 86 uut laadimisjaama ja 214 laadimispunkti. Peatselt saavad korteriühistud ja omavalitsused taotleda toetust ka kortermajade juurde elektrilaadijate paigaldamiseks. Riik eraldab selleks kokku miljon eurot. Toetusmeetmega tullakse välja tänavu esimesel poolaastal.
Vt uudist siin.
Energiamärgiste innovatsiooniprojekt loob ülevaate Eesti hoonete energiatõhususest
Hoonete energiakasutusest täpsema ülevaate loomiseks alustas Kliimaministeerium koos Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga innovatsiooniprojekti, millega määratakse pilootalade näitel hoonetele indikatiivsed energiaklassid. Eelkõige hõlmab see hooneid, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte ühisvõrguga ehk mille kohta on võimalik koguda reaalajalähedasi energiatarbimise andmeid. Selline lahendus annab ülevaate ka nende hoonete seisukorrast, millele pole seni energiamärgist väljastatud. Lisaks otsitakse projektiga võimalusi arvutuslike energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks kasutusloa menetlusprotsessi automatiseerimise abil. Järelevalve automatiseerimine aitab vähendada energiaarvutustes tehtavaid vigu, tõstes nii ehituse kvaliteeti kui ka energiamärgiste usaldusväärsust.
Vt uudist siin
Jõustus Euroopa Liidu ehitustoodete määrus
07.01.2025 jõustus Euroopa Liidu ehitustoodete määrus, mille eesmärk on tagada ehitustoodete ohutus, ühtlustada ehitustoodete turustamisele kehtivaid nõudeid ning edendada ringmajandust. Määrus toob ehitussektorile selgemad reeglid ja kvaliteedinõuded, mis aitavad tagada ehitusmaterjalide ohutuse, vastupidavuse ja keskkonnasõbralikkuse. Ehitustoodete määrus on otsekohalduv ehk see hakkab kehtima samal kujul nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu riikides. Standardeid puudutavad muudatused hakkavad kehtima kuu aja pärast, enamik teisi muudatusi jõustub aasta pärast.
Vt uudist siin.
02.01.2025 jõustunud Euroopa Liidu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi karmistuvad lähiaastatel reoveepuhastite puhastusnõuded, seirenõuded, suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk ning reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas. Muudatuste eesmärgiks on vähendada asulatest veekogudesse jõudvat reostust, kaitsta inimeste tervist, rakendada enam „saastaja maksab“ põhimõtet ning aidata kaasa ringmajandusele üleminekule. Rangemaks muutuvad ka asulareoveepuhastite lämmastiku- ja fosfori eemaldamise nõuded ning kehtestatakse mikrosaasteainete eemaldamise kohustus.
Vt uudist siin.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avas kasutamiseks kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti, mis keskendub üheksale kesksele teemale. Nendeks on multifunktsionaalsus, turvalisus, võrdsete võimaluste pakkumine, ligipääsetavus, positiivne keskkonnamõju, pärandi väärtustamine, ressursisäästlikkus, esteetiline meeldivus ja kuuluvustunde tekitamine. Iga teema all on välja toodud kirjeldus, eesmärk, suunavad kontrollküsimused, kasulikud tööriistad ja abivahendid. Samuti alusdokumendid, millest lähtuda.
Vt uudist siin.
Tallinna linn võttis vastu müra vähendamise tegevuskava
Tallinna linnal valmis välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Tegevuskavas rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside – ühistransport, rattaga ja jalgsi liikumine – arendamine ja soodustamine. Linn rajab selleks paremaid tänavaid, trammiteid ja ühistranspordiradu. Oluline on ka rohealade kaitsmine müra eest ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.
Vt uudist siin.
Riigikogu võttis menetlusse kestlikkusaruannet puudutavad eelnõud
Riigikogu võttis menetlusse otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu. Eelnõu eesmärk on kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kaotamine Euroopa Liidus ja seega ettevõtteid koormava bürokraatia vähendamine. Menetlusse võeti ka raamatupidamise seaduse muutmise seaduse bürokraatia vähendamiseks eelnõu, millega muudetakse raamatupidamise seadust selliselt, et kestlikkusaruande esitamise kohustus lükatakse kahe aasta võrra edasi nende ettevõtjate jaoks, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal. Uued kestlikkusaruande esitamise tähtajad oleksid eelnõu kohaselt 2028. ja 2029. aastal.
Vt uudist siin.
Ülevaate koostaja Advokaadibüroo WALLESS on üks Baltikumi suurimaid ärikliendile suunatud advokaadibüroosid. Meil töötab kokku üle 150 õiguseksperdi, neist Eestis umbes kolmandik. WALLESSi kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Oleme võrdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja üldises ärinõustamises. Rahvusvahelised advokaatide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal500, IFLR on tunnustanud WALLESSi eksperte kõrgeimate tunnustustega ning Äripäev paigutas meid 2023. aasta lõpus advokaadibüroode TOPis auväärsele kolmandale kohale Eestis.
Käesolev ülevaade on suunatud üksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva nõusolekuta ei ole lubatud.
