Ostjad lükkavad laenuotsust edasi kinnisvarahindade jätkuvale langemisele lootes
Peamiseks laenu andmisest keeldumise põhjuseks on küsija nõrk maksevõime, kinnitab SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas. «Praegu on koduostjatele laenu saamisel peamiseks takistuseks pankade suurenenud nõuded nii omafinantseeringutele kui ka konservatiivsem lähenemine maksevõime arvutamisel,» nõustub ka DnB Nord Panga ärioperatsioonide juht Jaan Liitmäe. «Enim on takistuseks juba olemasolevad laenukohustused ja kliendi eelnev maksekäitumine nende kohustuste tagastamisel,» lisab Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe. Laenuotsust võib mõjutada ka tõendamata või ebaregulaarne sissetulek, lisab Messimas.
Enne uut laenu müüakse vana eluase maha
Peamiseks põhjuseks väljastatud kodulaenude väiksele arvule on Triin Messimase sõnul taotluste väike hulk. «Tagasilükatud laenutaotluste osa on küll mõnevõrra suurenenud, aga see muutus ei ole suur.»
«Kliendid on oma võimalusi konservatiivsemalt hinnanud ning seega tehakse otsus vägagi kaalutletult,» usub Jaan Liitmäe. «Jaanuar on läbi aegade olnud kõige vaiksem kuu,» selgitab Aire Mäe Sampo Pangast. «Laenutaotlemist sunnib edasi lükkama ilmselt ebakindlus tuleviku suhtes, aga ka ootus, et kinnisvarahinnad ning laenuintressid jätkuvalt vähenevad,» põhjendab ilmnevat tendentsi Messimas SEBist.
Jaan Liitmäe sõnul on suurem huvi odavamate objektide vastu, samuti eelistatakse senine eluase enne uue laenu võtmist realiseerida, mis tegelikult lihtsustab pangale uute laenude otsustamist. «Klientide soovid on pigem väiksemad ning omafinantseeringute osakaal üldiselt suurem,» selgitab Liitmäe.
Kinnisvarahinnad soosivad ostjat
Koduotsijale valmistab kindlasti muret segadus, kas lõigata kasu kinnisvarahindade langemisest ja kasutada võimalust soetada uus kodu just nüüd või minna üürimise teed.
«üürikulu ei pruugi olla eluasemelaenu kuumaksest väiksem,» ütleb Triin Messimas. «[Ostuotsus] oleneb sellest, kui suuri eluasemega seotud kulusid võib pere endale lubada,» ei saa ta üheseid soovitusi anda.
«Peamine kriteerium on siinkohal omafinantseeringu olemasolu,» lisab Jaan Liitmäe DnB Nord Pangast. «Ilma omafinantseeringuta või täiendava lisatagatiseta on praegu kinnisvara soetada väga keeruline,» peab ta mõistlikuks alustada kohe säästude kogumisega, et vajalikud vahendid kokku koguda.
«Laenu taotlemisel eeldatakse kliendilt regulaarseid sissetulekuid,» tuletab meelde Aire Mäe Sampo Pangast. «Kui need on olemas ja uus kodu, kus soovitakse vähemalt neli-viis aastat sees elada, on välja valitud, tasub mõelda ostmisele – kinnisvarahinnad soosivad ostjat.»
Pere rahakotti tuleb ausalt analüüsida
Selle asemel et pangast panka joosta ning paremaid pakkumisi küsida, tasub alustada iseenda ja pere sissetulekute analüüsist, et mõista juba enne taotluse sisseandmist reaalseid võimalusi.
«Kui on olemas rahaline omafinantseering vähemalt 20% objekti maksumusest ning laenuteenindamise määr mahub panga määratud piiridesse pere-eelarvest, on kõik esmased kriteeriumid läbirääkimiste alustamiseks täidetud,» ütleb Jaan Liitmäe, et kõikide võetud kohustuste summa ei tohi ületada 40% pere sissetulekust. Sama määra järgib ka Sampo Pank.
«Tagatise turuväärtusest annab SEB laenu kuni 80%,» täiendab Triin Messimas. «Laenukohustuste teenindamiseks võib netosissetulekust ära maksta 30–50%.» Aire Mäe soovitab laenumakseteks kuluda võivad summad kokku arvutada ning teha ise järeldus, kas kätte jääb summa, millega suudetakse säilitada olemasolev elukvaliteet. «Ka see on oluline osa kodulaenu võimaluste analüüsis,» rõhutab Mäe.
Igal juhul ootavad kõik pangad endiselt uuest kodust ja laenust huvitunud kliente nõustamisele. Lõpetuseks annab Aire Mäe hea näpunäite: «Klientidele, kes plaanivad kinnisvara soetamiseks laenutaotluse esitada, soovitame juba järgmisest kuust hakata laenumakse ulatuses raha kõrvale panema, näiteks kogumiskontole – nii saab selge pildi, kas pere tuleks tekkiva laenumaksega toime.»
