Ostukeskused laienevad raske aja kiuste
‘Meil on olukord enam-vähem. Mõni suhtub küll laienemisse ettevaatlikult, ent on ka suuri ja atraktiivseid üürnikke, kes on kaubanduspinnast huvitatud. Ja seda on Viru Keskuses näha – liikumine toimub kogu aeg,’ rääkis Viru Kaubanduskeskuse juht Ants Vasar.
Sageli sunnib suuremat pinda säilitama poe kontseptsioon. Samuti on Vasar täheldanud, et rahvusvahelised poeketid oma pindu laiendama ei kipu, olles tõenäoliselt otsustanud keerulistel aegadel kokkuhoiu kasuks. Kaubanduspindade turg tervikuna korrigeerib end. ‘Kehvema asukohaga poekestel ei lähe just hästi ja eks 90ndate algupoolel kasutusele võetud pindu ka suletakse,’ lisas ta.
Tähesaju City kavatseb saavutada 100 000 m2
Viru Keskus plaanib, erandina teiste kaubanduskeskuste hulgas, oma hinda pigem tõsta. ‘Alustasime Viru keskusega ebasoodsal ajal – 2002.-2003. aastal. Tollane miljardikroonine käive on nüüdseks 2,2 miljardile tõusnud. Ma ei ütle, et üürihinnad peaks nüüd ka kahekordsed olema, aga buumi ajal said meie üürnikud ikka hea hinnaga pindu,’ põhjendas Vasar hinnatõusu plaane.
Number
- ca 30% on nelja kuuga kukkunud Tallinna kesklinna väiksemate kaubanduskeskuste rendihinnad. Kui oktoobris 2008 jäi keskmine ruutmeetri üürihind vahemikku 400-700 krooni, siis jaanuaris oli see juba 250-400 krooni.
- ca 50% on alates oktoobrist kukkunud rendihinnad Tallinna äärelinna kaubanduskeskustes ja väikekauplustes. Kui neli kuud tagasi maksis rendipinna ruutmeeter neis 200-400 krooni, siis jaanuaris oli see 100-200 krooni.
Rocca al Mare kaubanduskeskuse juht Mati Pops ütles, et nende üürnike hulk vähenenud ei ole ning laienemise plaanid on jõus ja toimivad. Majanduslangus ning tarbimise vähenemine pole Popsi sõnutsi üürihindades sensatsioonilisi muutusi toonud. ‘Paljud olemasolevad laienevad suurematele pindadele. üldiselt on kaupmeestel kontseptsioonid paigas ja praegune madalseis ei ole sundinud neid muutusi tegema. Kuid on ka vähemuses olevaid erandeid, kelle käsi hästi ei käi,’ märkis ta.
ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits on samuti kinnitanud, et kaitseministeeriumilt ostetud maatükile, kus asub parkla, plaanitakse osaliselt kaubanduskeskuse laiendust.
Ambitsioonikad plaanid on ka Mustakivi ja Laagna tee ristmikul asuval kaubandus- ja meelelahutuskompleksil Tähesaju City, mis pürib Tallinna suurimaks kaubanduskeskuseks. Tähesaju City arendaja Hindrek Leppsalu ütles, et sel aastal on plaan avada järgmised 35 000 ruutmeetrit pinda ning 2010-2011 kolmanda etapina 30 000 ruutmeetrit.
Südalinnas ja väiksemates keskustes vakants tõusnud
Ometi pole kaubanduspindade turul kõik nii roosiline, kui suurte kaubanduskeskuste laienemisplaane vaadates võib tunduda. ERI Kinnisvara müügijuht Rein Ruusmann kinnitab, et vakantsuse tõusu oli selgelt näha juba enam kui pool aastat tagasi. ‘Oluline vakantsuse tõus algas kõigepealt korrusmajade esimestel korrustel asuvate kaubanduspindade sektoris. Kaupmehed ja teenusepakkujad lõpetasid üürilepingud väikest kasumit või lausa kahjumit tootvates asukohtades,’ rääkis Ruusmann.
‘Vanalinnas on tekkinud pretsedenditult suur hulk uut üürnikku ootavaid väiksemaid äripindu. Eraldiseisvate tänavatasandi kaubanduspindade üürihinnad on juba langenud ning tegevuse lõpetamisi ja üüripindade vabastamist tuleb sel aastal kindlasti juurde,’ rääkis Colliers Kinnisvara tegevjuht Svetlana Mitrofanova.
Mitrofanova sõnul kaubanduskeskuste üürihinnad langenud ei ole ning juhtivates regionaalsetes kaubanduskeskustes ületab nõudlus pakkumist. ‘Kaubanduspindade turg on muutumas üürnike turuks, kus omanikud peavad üürnike hoidmise nimel olema paindlikumad ning vakantsuse tekkimise vältimiseks tulema vastu ka üüritasu osas,’ märkis ta.
- Viimased kuud on toonud Tallinna kaubanduspindade maastikule suuri muutusi. Eelmiste perioodide stabiilne hinnakasv ja äripindade ekstensiivne suurenemine jätkuva nõudluse survel on lõppenud. Kaubanduspindade vakantsuse suurenemine on loogiliseks jätkuks majanduse hetkeseisule ning tarbimise järsule langusele.
- Suurtes kaubanduskeskustes on muutused minimaalsed, hinnad jäänud samaks ja vakantsus väike. Nõudlus pindade järele küll vähenenud, ent siiski olemas. Seega on suured kaubanduskeskused endiselt jätkusuutlikud.
- Väiksemate kaubanduskeskuste ja kesklinna eraldiseisvate kaubanduspindade osas on tekkinud järsult väga palju vakantsust, seda nii väikeste kui ka suuremate kaubanduspindade osas.
- Kesklinna kaubanduspindade turg orienteerub ümber. üürileandjad on muutumas tunduvalt paindlikumaks nii hinna, tegevusalade valiku kui ka üüritingimuste osas. Hinnapakkumised selles sektoris on langenud keskmiselt 30%, ent ka sellise hinnapakkumisega on raske klienti leida.
- Osades väiksemates ärikeskustes on üürihinnad massiliste üürnike lahkumiste vältimiseks ajutiselt kuni üheks aastaks oluliselt alla lastud.
- äärelinna kaubanduspinnad ja väikekauplused kõrvaltänavatel on turu survel hinnad alla läänud.
- Pinnad, mis on raskustes klientide leidmisega, võivad hinda langetada ka alla 100 kr/m2.
- üürilevõtjad on muutunud ettevaatlikumaks, uute lepingute sõlmimisel planeeritavad lepingute kestvused on langenud viielt aastalt kahele.
- Fikseeritud üürihinna asemel küsitakse üha enam hindu, mis kõiguvad vastavalt piirkonna keskmisele üürihinna tasemele.
- Sellel aastal võivad hinnad langeda veel umbes 10 protsendi ulatuses.
- Hinnakorrektuur võib tulla ka suurtes kaubanduskeskustes, arvestades üldist läbimüükide ja kaubandusettevõtete kasumlikkuse langust.
Allikas: Pindi Kinnisvara äripindade maakler Ingrid Mitt
Allikas: 26.jaanuar 2009.a. äripäev
