Liidud tegid Pevkurile ettepaneku avada arutelu võlaõigusseaduse üle
Määdunud nädalal kajastas Pealtnägija lugu, kus pahatahtlik üürnik keeldus võõrastest eluruumidest lahkumast, mille tulemusel noor pere on olnud 7 kuud oma koduta. Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Korterühistute Liidu, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu osalusel toimus ümarlaud ning täna esitati Justiitsministrile märgukiri, et võlaõigusseaduse ptk 15, mis reguleerib üürisuhteid, avataks muudatusteks kaitsmaks omanike huve.
Liitude eesmärgiks on, et seadusandluses luuakse enne kohut vaheaste, mis vähendaks kogu protsessi menetlemise aega ja kulusid. Lahenduseks oleks anda kohtutäiturile õigus ja pädevus alustada väljatõstmismenetlust, mis aitaks pahatahtlike üüri- ja kommunaalvõlglaste vastu, kes on hõivanud omaniku eluruumid.
Tänaseks on kujunenud olukord, kus võlaõigusseadus pakub lahendusi küll paberil, kuid reaalses elus need ei toimi. Näiteks uus eluruumi omanik võib küll tungival põhjusel üürilepingu lõpetada ent samas on üürnikul õigus see vaidlustada ja kuni kohtuotsuseni ka eluruumides edasi elada. Olenevalt vaidluse nüanssidest võivad kohtuvaidlused venida pikale ning reaalselt on mitmeid juhtumeid, kus omanik jääb lõpuks ilma üüritulust ja tuleb tasuda ka kommunaalkulutused. Lisaks selleks, et omanik saaks kohtusse päärduda, peab ta tasuma kõigepealt riigilõivu, mis näiteks korteriomandi, mille väärtus on 100 000 eurot, võib olla kuni 1200 eurot.
Halvimal juhul võib pahatahtliku üürniku tõttu korteriühistus korteriomanik jääda koduta, sest teistel korteriomanikel on õigus nõuda korteriomandi võõrandamist, tuginedes üürniku väljakannatamatule tegevusele ning vastutus lasub üksnes korteriomanikul.
Ajalooliselt on nii Eestis kui Euroopas omanik olnud üürnikuga võrreldes tugevam pool, seega on üürniku kaitseks võetud vastu normatiivaktid, mis on viinud äärmusesse, kus omanikule on paljudel juhtudel seatud ebamõistlikud piirangud oma vara kasutamisel. Liitude eesmärgiks on, et üürniku ja omaniku vahelised õigused hakkavad olema proportsioonis kohustuste ja vastutusega.
