INTERVJUU: Peep Sooman: praegu on juba soodsam eluase osta kui üürida
Mis ajab üüri hinnad nii kõrgeks? Kui krooni ajal võis korraliku keskküttega, renoveeritud, heas piirkonnad ja 2-toalise (vahel ka 3-toalise) korteri saada 2500 krooni eest kuus (160 eurot), siis nüüd alla 250 euro mingil juhul samade tingimustega korterit eileia. Miks on üüri hinnad nii meeletult tõusnud?
üüriturul on nõudlus märkimisväärselt kasvanud ja sellel on mitu põhjust. Kriisi ajal ja sellele järgneval perioodil on inimeste kindlustunne oluliselt langenud ning see on ka esimene ning olulisim põhjus, miks eelistatakse laenuvõtmise asemel hoopis üüripinnal elada. Paljud inimesed, kes oleks ka huvitatud elamispinna soetamisest, ei kvalifitseeru siiani laenuvõtjana, ka nemad on suundunud üüriturule.
Märkimata ei saa jätta ka demograafilisi põhjuseid, nimelt 90ndate alguses oli iive kõrge ning nüüd on need noored inimesed iseseisvunud, kuid laenuturule neil veel asja pole.
Kas praeguste hindade puhul on mõttekam üürida või osta korter? Miks?
Kõik oleneb sellest, millised on teie võimalused. Arvestades tänaseid üürihindu ning odavaid krediidivõimalusi, on igapäevaseid kulutusi arvestades tegelikult juba soodsam endale pind osta.
Loomulikult kaasnevad laenuvõtmisega riskid, millega olememasu-perioodist kõik tuttavad. Kui globaalselt uut üllatust ei tule, on oma vara ostmine ka perspektiivis mõttekam, kuna tõenäosus, et tulevikus maksab kinnisvara rohkem, on päris suur.
Küsiksingi Delfi küsimuste esitamise üleskutse esitatud küsimust: mida osta,mida müüa? Ja veel seda, et millist kinnisvara ja kus on teie arvates kõige mõttekam ning likviidsem investeerimise eesmärgil soetada? Kas näiteks üks ‘suur’ või mitu väiksemat pinda… vms?
Mina soovitaks mitut väiksemat. Miks? Odavam ja väiksem kinnisvara on likviidsem juba seetõttu, et on rohkematele inimestele kättesaadavam ning ka nende väljaüürimine on lihtsam.
Küsisite ka, mida osta, mida müüa. Ma vastan parem sellele, mida mitte osta. Magalarajoonide paneelelamutest tasuks investeerimise kontekstis eemale hoida. Mitte et sealt terendaks potentsiaalne kahjum, kuid sealsel turul on tugev ülepakkumine ning amortiseerunud ja energiakulukad paneelmajad ei ole turul just nõutuim kaup, pigem tehakse tehinguid seal seetõttu,et hammas ei hakka muule varale peale.
Kas vastab tõele, et põllu- ja metsamaad on igal juhul mõttekam osta, kui sularaha käes hoida? Eriti veel tänases situatsioonis, kus euroväärtus on üsna kaheldav.
Põllu- ja metsamaade omamine on tõesti hea perspektiiviga äri, ent eelkõige põldude osas tuleb hoolikalt valida ka asukohta – mida lähemal on haritav maatükk suurte põllumajandusettevõtete pooltkasutatavatele põldudele, seda kõrgem on nende hind. Metsal ja metsal on loomulikult samuti suur vahe.
Kas praegu ostetakse pigem remontimata või remonditud mägede ühetoalisi? Kui suur võiks olla hinnavahe?
Turul on viimastel aastatel tendents, et eelistatakse teha tääd oma põhikohal ning jäetakse remont samuti oma ala spetsialistidele, seetõttu eelistavad enamik ostjaid juba renoveeritud varasid, et võimalikult vähe sellele aega kulutada.
Teatavaks erandiks on korterid puitasumites, kus remondi tegemist peetakse oluliselt personaalsemaks tegevuseks kui näiteks paneelmajas. Hinnavahe sõltub renoveerimistääde põhjalikkusest, kuid tavaliselt küünib see väiksemate korteritepuhul mitmekümne protsendini.
Müün oma 2-toalist korterit. Kuidas suhtuda välismaistesse ostjatesse? Mul käis ja oli ostmisest huvitatud Itaalia noormees .
Ostja on ostja ja kui tal raha on ja soovib asja osta, ei tohiks teil ju väga suurt vahet olla, kui see tehing teie põhimõtetega vastuollu ei lähe.
Plaanin septembrist mõneks aastaks Tartusse elama ja õppima minna. Kas mul oleks targem osta või rentida korterit? Kas korter oleks mõttekam juba näiteks suve alguses ära osta või alles augusti lõpus (äkki siis on hinnad kallimad)? Kuidas aru saada, kui minult küsitakse liiga palju raha?
Viimane küsimus oli tabamus naelapea pihta. Turul eduka tegutsemise eelduseks ongi turu tundmine. Kui te ise ei oska või viitsi ennast sellega kurssi viia, siis soovitan endale võtta kompetentne nõustaja. Ka meie pakume sellist teenust.
Kas aga osta või üürida, sõltub paljuski teie plaanide pikaajalisusest ning rahakoti paksusest. Paariks aastaks minnes tundub üürimine mõttekam – vähem asjaajamist ja vähem kohustusi.
Miks osta just praegu maja? Kas praegu on ostja või müüja turg?
Kui korteriturul on juba märgata aktiveerumisest tingitud teatavat hinnatõusu, siis mõned erandid välja jättes pole seda eramuturul veel juhtunud.Majade kui kallima hinnaklassi varade puhul toimub kõik aasta-kahese ajalise nihkega korterituru suhtes. Majade osas on hetkel veel selgelt ostjaturg.
Kas tuleviku mõttes oleks kasulikum praegu soetada uus või vana kesklinna 3-toaline korter? Vana korteri saaks muidugi odavamalt ja kui seal remont teha, siis ka väärtus kindlasti tõuseks. Milline kinnisvara kesklinnas oleks selline, mille väärtus lähiaastatel arvatavasti tõuseks? Millised piirkonnad kesklinnas oleksid kõige paremad?
Kui küsimus puudutab Tallinna, siis parimad piirkonnad on ikka vanalinn ja magistraalidest eemal paiknevad südalinna korterid. Võimalusi on nii palju, et ma pigem vastaks, mida ma ise täna investeerimise eesmärgil ostaks.
Ilmselt valiksin renoveeritud, kuid vanas ja korrastatud kivimajas asuva korteri Tatari või Sibulakülas asumites suurusega kuni 100 ruutmeetrit. Sellistel varadel on väga suur sihtgrupp hoolimata vara kõrgest hinnast – lisaks kohalikele jõukatele peredele on sinna väga suur nii üüri- kui ostuhuvi välismaalastepoolt. Lisaks asub ta nn igihaljas tsoonis- ka kriisi aegu oli selliseid varasid vähemalt võimalik müüa.
Mida arvata käimasolevast nn Kalamaja buumist? On see jätkusuutlik? Boheemsel seltskonnal tundub see olema kõige olulisem eksistentsi küsimus. Kui sa ei ole Kalamajas – siis sind pole olemas.
See ei puudataisegi ainult Kalamaja. Pelgulinn ja Uue-Maailma on samasuguse agulieufooria osaks saanud. Mulle isiklikult selline kommuunilik stiil meeldib, on hea, kui elanikkond kokku hoiab ja oma elukeskkonda siiralt fännab. Probleem tekib siis, kui on täheldada, et teatud seltskond kasutab seda tekkinud positsiooni (tunnustused riigieliidilt, riiklikesse täägruppidesse kaasamine) kurjalt ära.
Seega- üldiselt pooldan koduomanike ühtekuuluvustunde kasvu, teisalt ei tohiks sellised liikumised muutuda kuidagi ühiskondlikuks jõuks, kelle eesmärgiks on saavutada ainsa osapoolena argumenteerimata vetoõigust piirkonnas toimuva kohta.
Turul on väga vähe kesklinnas või selle läheduses (Kalamaja) rohelise hooviga SUURI (120 -… m2) kortereid. Kas neid ei arendata ainuüksi seepärast, et puudub igasugune turg müüa korraliku ruutmeetrihinnaga nii suurt korterit või on muid põhjuseid? Sellest saan aru,et arendajal lihtsam on müüa 30-70 ruutmeetri suurust korterit (ja teenida suurem summa ruutmeetrilt), aga on ju peresid kellel on lapsi ja kes ei taha oma maja ning otsivad sellises mahus hubast hooviga korterit. Või tõesti ei ole nõudlust selliste pindade järele?
Põhimõtteliselt saite kõigest õigesti aru. Nõudlus kui soov selliseid pindu omada on muidugi olemas, ent raha seab piirid ette ja arendaja jaoks on sellise vara välja ehitamine suuremaks riskiks. Ettevõtja valib ikka tee, kus on riske vähem. Andkem neile andeks, sest ka neil on õigus oma raha tagasi teenida.
Pakkuge palun umbkaudne hind Kadriorus Poska tänava seest räämas ja olematu kommunikatsiooniga majaosale: 250 m2. Puust suhteliselt kobe maja, üldpinnaga 500 m2. Ehitatud eelmise sajandi algul, muinsuskaitse all. Krundi suurus on 1300 m2.
Ma ei taha pakkuda umbkaudselt, kuna teie poolt kirjeldatud hoonete turuväärtus võib väga tugevalt kõikuda – seda just seisukorra, taastamismaksumuse ning muinsuskaitseliste piirangute tõttu. Võtke ühendust peep.sooman@pindi.ee ja me hindame selle vara korralikult ära.
Olen hinnas kokku leppinud oma kinnistu müügiks. Ostja läheb laenu taotlema ja talle äeldakse, et Eestis on Rootsi pankade poolt kehtestatud kõigile piirkondadele oma hinnaskaala, millest üle pank raha ei laena. Küsimus nn kehtiva turumajanduse reeglite rikkumise kohta – miks pangad kehtestavad piirhindade hinnaklassi?
Kui nii tõepoolest vastati, siis kõigepealt tuleks välja uurida, mis on selle põhjus. Tegelikkuses on alati erandeid ning teatud juhtudel on pankadepoolsed regulatsioonid paindlikud. Väga võimalik, et põhjus oli hetkel panga enda hindaja kasutamises – probleemi üks lahendus võib olla vara ostu toetava universaalse eksperthinnangu tellimine. Kuid kordan üle – kõigepealt tuleb pangast uurida, mis on tegelik „ei“ vastuse põhjus.
Millal algab uuskinnisvarabuum?
Tont seda teab. Küll ta kunagi ikka algab, selles pole kahtlustki. Iseasi, kas me ikka nii väga soovime seda – eelmise buumi järelnähud olid liiga laastavad.
Oman Tammsaareteel 4-toalist korterit, mis asub 5. korrusel. Tervise halvenemise tõttu on üliraske nii kõrgele üles-alla käia. Kas praegu on liiga ebasobiv aeg korteri müümiseks? Umbes kui kaua võiks oodata korterituru paranemist? Kas ja kui palju tahetakse teha korterivahetust? (Veidi hirm on müüa. äkki juhtub vahepeal rahaga midagi. Tahaksin korterit vahetada madalamale korrusele või liftiga majja.)
Vahetustehingud on paraku väga harvad ning seetõttu on lahendus ikkagi olemasoleva vara müük ja uue asemele ostmine. Kui otsustate soetada uueelamispinna enam-vähem sama rahasumma eest, siis pole ajastus nii oluline. Tähtsam on, et oleksite pakkumistega kursis ning saate uue kodu osta kohe peale praeguse müümist. Olen täiesti kindel, et kui lepite väiksema tubade arvuga, siis leiate endale müügist saadud raha eest uue kena kodu.
