4.veebruaril toimunud energiasäästuseminari kokkuvõte
Energiasäästlikkus hoiab kokku raha ja tõstab vara väärtust
Spetsialistide hinnangul tuleb energiasäästlikkusega tegelema hakata juba hoone projokteerimisfaasis- nii säästetakse enim rahas ning suudetakse ka hoida vara konkurentsivõimelisena.
Neljapäeval leidis aset energiasäästuseminar, kus oma kogemusi jagasid spetsialistid Nordeconist, KredExist, Pindi Kinnisvarast ja hiljuti valminud Marienthali keskusest.
Esinejate sõnavõttudes kajas ühise häälena läbi seisukohad, et energiasäästlikkus on iga aasta üha aktuaalsem teema, millega kõik varaomanikud peaksid tegelema.
Väga oluliseks suunaks peetakse, et ehitusmaterjalide ja tehnoloogiate valikul ei lähtutaks Ameerika ühendriikide trendidest, kus ollakse muudes valdkondades väga innovaatilised. Eesti ehitajatel ja renoveerijatel on otstarbekas pigem hoida ennast kursis uuendustega põhjamaade ehitusturul- kui sobib nende kliimasse, sobib see ka Eestisse.
Kuna Eesti kliima on heitlik, siis erinevalt soojematest maadest ei ole mõtet siin ehitada täisklaasfassaadiga büroohooneid. Nutikamad arendajad aga peidavad näiliselt täielikult klaasiga kaetud fassaadi taha soojustatud seinad, et hoida kommunaalkulud mõistlikul tasemel.
Ehkki energiasäästlikkus on Eestis veel lapsekingades, on energiamärgise näol esimese reaalse täävahendiga, mis annab suunad olemasolevate hoonete parendamiseks energiasäästlikkuse suunal. Energiamärgis on ka baasiks sarnaste kinnisvaraobjektide võrdlemisel.
Ehkki täna ei osata lõplikult energiasäästlike varade lisaväärtust rahas mõõta, on kindel, et tulevikus muutub see üha aktuaalsemaks ning juba täna tagavad madalamad ülalpidamiskulud suurema konkurentsivõime üüri-ja müügiturul.
Kõik esinejad koputasid ka osalejate südametunnistusele, et energiasäästlikkuse suurendamisega näiteks renoveerimisel ei tohi halvendada hoone sisekliimat- isegi paneelmajades vahetatud aknad võivad olla heaks kasvulavaks erinevatele haigustele. Samuti ei ole mõistlik renoveerida hooneid osade kaupa, vaid energiasäästlikkusele tuleb läheneda kopleksselt.
