Veebruaris muutus kinnisvaraturg veidi aktiivsemaks
Veebruarikuus toimus Harjumaal rohkem kinnisvaratehinguid ning ka tehingute koguväärtus oli veidi suurem kui jaanuaris. Vaatamata sellele on tehinguaktiivsus siiski madal ning hinnatasemetes toimub jätkuvalt korrektsioone. Maa-ameti andmebaasi järgi on korteriomanditega toimunud tehingute arv Harjumaal ja Tallinnas veebruarikuu jooksul tõusnud. Võrreldes jaanuariga tehti Harjumaal 8 protsenti rohkem tehinguid.
Esmakordselt alates eelmise aasta oktoobrist on tehingute arv Harjumaal tõusnud. Tallinnas sõlmiti 4 protsenti rohkem tehinguid ning sarnaselt Harjumaaga oli ka Tallinnas tehingute arv oktoobrist veebruarini langenud. Kauplemine mägedel
Vaadates tehingute arvu muutust linnaosade kaupa, siis korteritega toimunud tehingute arvud tõusid peamiselt magalapiirkondades (Lasnamäe, Mustamäe, Väike-õismäe) ning langesid kesklinnas.
Magalates suurenes tehingute arv ca 17 protsenti jaanuariga võrreldes. Magalakorterite turg on oluline osa Tallinna korterite turust, ligi kolmandik tehingutest tehakse magalakorteritega.
Korterite hinnatasemes jätkus väike langus, nii Harjumaal kui ka Tallinnas langesid korteriomandite hinnad keskmiselt 2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad langenud 7–8 protsenti.
Kolmveerand Harjumaa tehingutest sõlmiti just Tallinnas. Tehingute põhjal oli keskmine korteri ruutmeetri hind Tallinnas 23 294 krooni ja Harjumaal 22 031 krooni.
Vaadates hinnalangust linnaosade kaupa, siis enim on veebruaris hinnad langenud magalakorteritel, kuid statistika järgi näiteks kesklinnas keskmine korteriomandi tehinguhind tõusis.
Tegemist on siiski statistikaga ning ilmselt on keskmise hinna tõus kesklinnas tingitud kallimate korterite suuremast osakaalust kogutehingutes, mitte tegelikust korterite hinnatõusust.
Kaheksandiku odavam
Hindade alanemist võib pidada üheks olulisemaks teguriks turuaktiivsuse kasvu ehk tehingute arvu suurenemise juures.
Näiteks magalapiirkondades on tehingute keskmine hind veebruaris enim langenud ning seetõttu on seal ka tehinguaktiivsus rohkem kasvanud.
Võrreldes 2007. aasta kõrgeimate keskmiste hindadega märtsis ja aprillis on Tallinna korterite hinnalangus siiani 12 protsenti.
Hoonestamata elamumaa tehingute arv kahanes veebruaris drastiliselt. Sellest hoolimata jätkas mediaanhind kasvamist. Võib eeldada, et hinnakasvu taga on siiski pigem muutused tehingute struktuuris kui tegelik hinnatõus.
Elamumaa turu aktiivsus on alati aasta alguses vaiksem olnud, kuid tänavu on tehinguid tunduvalt vähem tehtud. Elamumaa kõrgeimaid keskmisi ruutmeetrihindasid 2007. aasta suvel praegusega võrreldes, siis on hinnalangus olnud 20–25 protsenti.
Eelnevast võib järeldada, et ostjad on väga hinnatundlikud ning müüki kiirendab eelkõige just soodne hind. Siiski ei saa äelda, et kaubaks läheb kõik, mis on odav, vastupidi, ostjad valivad endale kodu väga hoolikalt ning eelistavad kvaliteetselt ehitatud rohkete lisaväärtustega elamispindasid.
Siiani on turul suhteliselt vähe hea hinnaga ja ostjate nõuetele vastavaid kortereid. Seetõttu leiavad hinnatud asukohas ning kvaliteetse ja stiilse viimistlusega korterid, mis on müügis ka mõistliku või soodsa hinnaga, kiiresti ostja.
Annika Jakobson, Kinnisvara analüütik Uus Maa Kinnisvarakonsultandid
Allikas: 26.märts 2008.a. Postimehe lisa Kinnisvara
