Kinnisvaraostjad ootavad endiselt hindade langemist

Tiina Shein, Uus Maa Kinnisvarabüroo

Selle aasta suveperiood oli kinnisvaraturul üsnagi rahulik, kuid sügise lähenedes võis taas märgata inimeste huvi kasvu ja tehingute arvu suurenemist, samas pakuvad ostjad müüjatele tihti küsitust 10-15 protsenti madalamat hinda.Tänavu juunis ja juulis oli nii korterite kui ka eramute ja kruntide turul väga vaikne. Turu viisid alla nii üldine stabiliseerumine kui ka suvised puhkusteajad.

Majade pakkumiste arv Harjumaal ei ole City24 portaali põhjal viimastel kuudel enam oluliselt kasvanud, kuid ka ostjaid napib. Languse suunas hakkas turg liikuma aprilli lõpus, millele järgnes väga vaikne maikuu. Suve hakul ehk enne jaanipäeva toimus veel mõnevõrra aktiivsem kauplemine, kuid koos suve saabumisega see rauges. Septembris võis taas märgata rohkem huvilisi ning mitmed suvel alustatud läbirääkimised jõuavad sügisel positiivse tulemuseni. Maade ja majade puhul on kõige paremini näha, et ostjad ootavad veelgi suuremat hindade langust. Aasta algusest on hinnad 10-20 protsenti langenud, sh viimase kahe kuu jooksul 5-10 protsenti. On siiski objekte, kus omanik on hinda rohkem alla lasknud, kuid seda juhul, kui mingil põhjusel on müügiga kiire. Hea hinnaga objektid leiavad aga suhteliselt kiiresti ostja.

Tallinnas on ikka veel raske leida krunti, mis maksaks alla 3 miljoni krooni, kuid lähiümbruse nõutumates piirkondades on võimalik juba 1,3-1,5 miljoni krooniga krunt soetada. Mereäärsete kruntide hinnad siiski pigem tasapisi tõusevad. Kõige paremini müüvad majad, kuhu saab kohe sisse kolida, ja arendustest täislahendusega pakkumised.

Kasvav huvi on üle Eesti vanade talukohtade vastu. Oluliseks teguriks on kas mere või järve lähedus või lihtsalt looduskaunis asukoht. Privaatseid puhkekohti ja suvemaju otsitakse palju ning selles osas võib prognoosida vaikset aga kindlat hinnatõusu.

Maamajade hinnavahemik on väljaspool Harjumaad keskmiselt vahemikus 500 000- 1 000 000 krooni. Täheldada võib ka suurenenud huvi suvilate soetamise vastu. Kusjuures muutumas on trend suvilast aasta ringi kasutatav elamu ehitada. Järjest enam eelistatakse looduskaunis asukohas suvemajasid ning maakodusid, mida soovitakse pidada korteri kõrvalt ja kuhu ei plaanita püsivalt elama minna.

Sügisel võib oodata rohkem lõplikke ostuotsuseid, kuna inimesed ei saa lõputult kodu soetamist edasi lükata Turul on palju ahvatlevaid pakkumisi, mille hind võib varsti olla jällegi kõrgem.

üürikorterite turule annavad hoogu juurde linna kolivad üliõpilased ning müügiturul suureneb ostuhuvi, kuna hinnad on langenud ostjatele vastuvõetavale tasemele.

Tallinna korterite pakkumiste arv on aasta algusest tõusnud. Viimastel kuudel on siiski märgata, et juurdekasv hakkab vähenema. Kui aasta alguses suurenes pakkumiste arv City24 portaali põhjal ca 10-15 protsenti kuus, siis augustis oli kasv nullilähedane. Septembris pakkumiste arv taas kasvas, kuid keskmiselt 5 protsenti. Seega võib äelda, et pakkumine ei suurene enam iga nädal varasemas kiires tempos. Hindade langedes on ka huvi ostmise vastu suurenenud.

Suvekuudel oli korteriturul langus. Seda on näha nii tehingute arvus kui ka tehinguhindades. Hinnalangus sai alguse kesklinnast, kus tulenevalt suurest pakkumise arvust hinnad mai-juuni kuus kuni 10 protsenti langesid. Tallinna magalarajoonides teise kvartali alguses hinnalangust ei toimunud, küll aga kuivasid kokku tehingute arvud ning juunist ja juulist võis täheldada ka kuni 5 protsendi suurust hinnalangust.

Augustis ja septembris olulist hinnalangust ei olnud. Ostunõudlus on turul olemas, kuid inimesed on ootel ega julge ostuotsust langetada. Septembrist alates on märgata elavnemist ning turul käib aktiivne kauplemine. Ostjad teevad müüjatele omapoolseid pakkumisi, mis on sageli 10-15 protsenti madalamad kui esialgne müügihind. Korterite hinnalangus aasta algusest on olnud kuni 10 protsenti, olenevalt linnaosast ja pakkumise mahust sarnaste objektide osas. Kesklinnas on keskmine vanemate korterite hinnatase 25 000-33 000 kr/m2, magalapiirkondade paneelmaja korterite hinnad on vahemikus 20 000 – 25 000 kr/m2.

Trendina võib välja tuua nõudluse uute odavate korterite järele. äärelinna ostjaskond otsib aktiivselt uusi elamispindasid, kuid tänased hinnad ei ole neile vastuvõetavad. Praegune magalapiirkondade keskmine uute korterite hinnatase on 30 000-35 000 kr/m2, kuid turule oleksid väga oodatud uued korterid hinnavahemikus 27 000-30 000 kr/m2. Arendajatel on võimalik oma kasumlikkus tagada mastaapse ehitusega, kuid loomulikult on määdas ajad, kus 30-40-protsendiline rentaablus saavutati väga lihtsalt.

Allikas: 17.oktoobri Postimehe lisa Kinnisvara