Tallinna alternatiivturu hilinemine ei lase väikeettevõtteid bärsile

Heal juhul tänavu sügisest käivitatakse Tallinna bärsi juures alternatiivturg, mis mõeldud väiksematele ja keskmistele ettevõtetele. Alternatiivbärsist räägiti tegelikult juba eelmisel aastal ning nimetati algusajaks määdunud kevadet. Viimati mainiti suve, aga nüüd on selge, et asi jääb aasta teise poolde. Valitsus ja riigikogu ei jõua lihtsalt bärsi käivitamiseks vajalikke seadusemuudatusi varem vastu võtta. “Kõige hiljemalt 1. novembriks,” lubab Tex Vertmann Tallinna bärsilt.

Pankurite lubadus

“See on üsna ebameeldiv venitamine,” ütleb investeerimispanga SEB Enskilda Eesti juht Henrik Igasta. SEB Enskilda on üks loodava alternatiivbärsi sertifitseeritud nõustajaid. Igastal on kavas päris mitu ettevõtet alternatiivturul “listida”. Ta ei nimeta küll konkreetseid nimesid, kelle jaoks SEB Enskilda juba ettevalmitusi teeb, kuid lisab siiski: “Usun, et huvi võiks olla päris suur.” Võrdluseks võib tuua Skandinaavia analoogi, aasta tagasi tegevust alustanud alternatiivbärsi First North. Praegu on seal noteeritud 98 ettevõtet ja veel 12 seisab ootejärjekorras.

“Kõige suuremat huvi on olnud kinnisvarafirmade poolt,” lisab Gild Bankersi ettevõtterahanduse üksuse juht Lauri Isotamm. Ka Gild on üks sertifitseeritud nõustajaid, kelle abiga firmad alternatiivbärsile pääsevad.

Kinnisvarafirmade kõrval jätkub huvi seinast seina. Kindlasti võiks noteeritute hulgas olla mõni laenukontor või SMS-laenude pakkuja, kellel vaja lisaraha kaasata. Kindlasti võiks noteeritud olla mõni IT- ja tarkvarafirma. Isotamm mainib huvitatute seas ka täästust ning kaubandust. Paari aasta jooksul võiks pankurite arvates Tallinna alternatiivbärsi nimekirjas olla 10–15 firmat.

Eelmainitud Skandinaavia alternatiivbärsi First North kogemus näitab, et ettevõtteid tuleb vägagi erinevatest valdkondadest. Nii ka tulemusi. On noteerituid, kellega käib väga aktiivne kauplemine, on ka surnult seisvat kaupa. Lauri Isotamm kommenteerib: “See, et Tallinna alternatiivbärsil tuleb mingi likviidus ja suur kauplemine, on tühi lootus.” Ka Henrik Igasta nõustub: “Eks likviidsuse mure on üks peamiseid, mida meiegi käest küsitud.”

Alternatiivturu mõte aga ongi teine. See on mõeldud ikkagi keskmistele ja väiksematele, ehk ka suurema riskiga ettevõtetele. Nende poolt vaadates tähendaks alternatiivbärs vaheldust private equity fondidele. Kui mingi konkreetse fondiga üks-ühele läbi rääkida, siis tekib omanikel alati mure, et üht ja ainust fondi vastu võttes antakse ka kontroll firma üle fondi kätte. “Private equity üldiselt tahabki kõva kontrolli,” ütleb Isotamm. Alternatiivbärsi kaudu saaks aga sisse tõmmata korraga mitmeid fonde, samuti üksikisikutest erainvestoreid. Rahapaigutaja poole pealt võiks alternatiivbärs pakkuda omakorda ligipääsu firmadele, kelle osanikuks muidu ei saaks, kiiret kasvu ja suuremaid lootusi.

Ettevõtjad skeptilised

Investeerimispankurite optimismi taustal on ettevõtjad ise pigem skeptilised. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman ütleb näiteks: “Minul sellesse usku pole. Traditsioonilised võtted, pangalaen, võlakirjad, omanikelt tulev lisaraha toimivad väga hästi.” Sama mõtet väljendab ka ühe teise kinnisvarafirma, Q-Vara juhataja Meelis Shokman. Vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustikke rajava kontserni Water Ser, kes on samuti kunagi bärsiplaane arutanud, juhatuse liige Andres Pürg lisab kõrvalt, et Water Seril on laienemiseks rohkem vaja õigeid inimesi kui uusi investoreid: “Raha ikka leiab.”

üsna negatiivne on ka meelelahutusärimehe Peeter Rebase arvamus: “Ma küll ei saa aru, kellele seda vaja on. Eesti on niivõrd väike, et siit leiab alati fonde ja investoreid, kes on valmis lisaraha tooma.” Rebane saab rääkida kas või enda kogemusest, näiteks kinoketi Cinamon arendamisest.

Positiivsemaid sõnu leiab tarkvarafirma Regio juht Teet Jagomägi, kes tunnistab, et on uurinud alternatiivbärsile mineku tingimusi. “Seal vist oli mingi nüanss, mis imestust tekitas, kuid muidu oleks okei,” ütleb Jagomägi. Mingit kindlat plaani alternatiivbärsi kaudu raha juurde hankida Regiol Jagomäe kinnitusel siiski pole.

Mõni nädal tagasi noteeriti Skandinaavia alternatiivbärsil First North (selle eeskujul luuakse ka Tallinna oma) Eestist juhitav põllumajanduskontsern Trigon Agri. Agri sobib alternatiivbärsile nagu rusikas silmaauku. Kiire laienemine, kõva potentsiaal, suurem risk ja uue raha vajadus. Ent tegevusajalugu puudub – ainuüksi seetõttu ei kõlbaks firma ühelegi traditsioonilisele bärsile. Firma on ainult liiga suur, juba praegu on tal vara paari miljardi krooni eest.

Trigoni juht Joakim Helenius ütlebki, et kui neil ka oleks olnud võimalik Tallinna alternatiivbärsi kasutada, oleks see jäänud Agri jaoks tõnäoliselt liiga väikeseks. Helenius toob sobiva ettevõtte näiteks hoopis teise Trigoni gruppi kuuluva firma, aiandusäriga tegeleva Hortese. Paras suurus, paras ajalugu. “Kui Hortes vajaks lisaraha või tahaks kõvasti laieneda, siis tema jaoks võiks Tallinna alternatiivbärs sobida,” sõnab Helenius. “Aga see on puhtalt näitlikustamiseks toodud spekulatsioon, mingit otsust pole.”

Riias alternatiivbärs “tegutseb”

•• Selle aasta juunist käivitati alternatiivbärs First North Baltic juba lõunanaabrite juures Riias. ühtegi ettevõtet avamisega ei noteeritud ja ka praegu on bärs olemas, kuid firmasid nimekirjas pole.

•• Järjekorras ootavad Vilniuse ja Tallinna alternatiivbärs. Eesti investeerimispankurid ning Tallinna bärs lubavad, et siin avatava alternatiivbärsi puhul sellist asja ei juhtu.

•• “Kui alternatiivbärs Tallinnas alustab, siis kohe koos noteeritavate ettevõtetega,” ütleb Tex Vertmann Tallinna bärsilt.

Allikas: 13.juuni, ärileht