|
| JÕUSTUNUD SEADUSED |
| 01.01.2024 jõustus looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus, mis kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Praegu on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist. Teiste muudatuste seas annab seadus võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtivkord. Samuti kaotatakse seadusega nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.
Materjalidega saab tutvuda siin. |
| 31.03.2024 jõustusid veeseaduse muudatused, millega lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Muudatusega luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse. Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.
Materjalidega saab tutvuda siin. |
| 15.04.2024 jõustub Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus, mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak. Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Materjalidega saab tutvuda siin. |
| JÕUSTUNUD MÄÄRUSED |
| Kliimaminister on 21.03.2024 kehtestanud määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. Toetuse andmise eesmärk linnade elurikkuse kaitse sekkumises on elurikkuse suurendamine üle 10 000 elanikuga linnades kui asustusüksustes, aidates seeläbi kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Toetatavateks tegevusteks on nii rohestamiskava koostamine, teavitustegevused, aga ka rohelise taristu rajamine, elurikkuse suurendamise projektide ellu viimine. Toetust saavad kohalikud omavalitsused ja nende liidud.
Määrus on leitav siin. |
| Kliimaminister on 03.04.2024 kehtestanud määruse väikeelamute rekonstrueerimise toetamise kohta. Toetusmeetme sihtgrupiks on väikeelamu füüsilisest isikust omanikud. Toetuse eesmärgiks on parandada elamufondi kvaliteeti ning vähendada energiatarbimist väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetamise kaudu.
Määrus on leitav siin. |
| Kliimaminister on 21.03.2024 muutnud korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimusi, pikendades projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2024.
Määrus on leitav siin. |
| EELNÕUD |
| Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on algatanud maamaksuseaduse muutmise. Eelnõu eesmärk on KOV-ide otsustusvõimaluste suurendamine maamaksu määramisel, mis suurendab samal ajal eelduslikult KOVide maksutulu ja tugevdab finantsautonoomiat.
Selleks nähakse eelnõuga ette järgmised muudatused:
- suurendatakse muu maa maksimaalset maksumäära 1,0%-lt 2,0%-le;
- maamaksu aastase kasvu piirangut muudetakse 10% ja vähemalt 5 euro pealt 2025. aastal 50% ja vähemalt 20 euro peale ning alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad KOVid otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirangu üle;
- alates 2026. aasta maamaksu määramisest nähakse ette seaduses sätestatud üleriigiliselt ühtse pindalapõhise kodualuse maa maksusoodustuse asemel summapõhine maamaksusoodustus, mille suuruse otsustab iga valla või linnavolikogu;
- suurendatakse esimese maamaksu makse suurust ning sätestatakse maamaksu määrade, maamaksu aastase kasvu piirangu protsendi ja kodualuse maa maksusoodustuste suuruse kehtestamise uus hiliseim kuupäev – 1. oktoober;
- täpsustatakse riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust.
Materjalidega saab tutvuda siin. |
| Rahandusministeerium on algatanud käibemaksuseaduse muutmise. Muuhulgas muudetakse ka käibemaksuga maksustamise põhimõtet, mis puudutab ehitisi, mida ei ole veel kasutusele võetud. Kavandatava muudatuse järgi tuleb maksustada ka ehitist, mis on kasutusel olnud kuni aasta. Muudetakse ka põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise korda. KMS kohaselt põhivara soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Kavandatava muudatuse kohaselt, kui põhivara kasutusele võtmisel tegelik kasutamine erineb prognoosist, tehakse kogu sisendkäibemaksu osas ümberarvestus, lähtudes selle esmasest kasutamisest. Muudatustega loodetakse tõhustada maksuhalduri tööd, väheneb maksukohustuslaste motivatsioon teha näilikke toiminguid ja kasvab käibemaksu laekumine.
Materjalidegasaab tutvuda siin. |
| Kliimaminister on muutmas korterelamute energiatõhususe toetuse tingimusi. Eelnõu eesmärk on toetuse maksmist puudutavate sätete täpsustamine. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
Materjalidegasaab tutvuda siin. |
| KOHTU-UUDISED
Riigikohus selgitas, et parkimiskaardi nõude võib kehtestada kõigi korteriomanike kokkuleppel
Riigikohus selgitas 21.03.2024 määruses, et korteriomanike enamuse otsusega ei saa korteriomaniku õigust parkimisala kasutada seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, vaid selleks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Seejuures sõidukite parkimise korraldamine kortermaja parkimisalal ei ole tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsusega saab sõlmida lepingu parkimisala operaatoriga ja kehtestada parkimiskaartide süsteemi operaatori töö hõlbustamiseks. Kuid kui korteriomanik pargib kortermaja parkimisalal ilma parkimiskaardita ei välista see siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada.
Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Juhul kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus tühine.
Vt uudis ja lahend siin.
Riigikohus leidis, et arendaja ei saa nõuda Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli keskkonnamõju hindamist
Riigikohus selgitas 22.03.2024 lahendis, et kui tavaliselt hinnatakse keskkonnamõju tegevusloa menetluse käigus, võimaldab seadus põhimõtteliselt korraldada keskkonnamõju hindamise ka enne tegevusloa taotluse esitamist, et võimaldada arendajal koguda teavet loataotluse koostamiseks. Keskkonnamõju hindamist ei algatata aga juhul, kui kavandatav tegevus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtuasjas oli arutluse all küsimus, mida selle all mõista.
Vt uudis ja lahend siin.
Riigikohus käsitles Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse ehitamise küsimusi
Riigikohus selgitas 28.03.2024 otsuses, et pärandmaastiku kaitse võib rahvuspargi piiranguvööndis olla põhjenduseks, miks jätta üldplaneeringuga kavandatud elamu projekteerimistingimused kooskõlastamata.
Vt uudis ja lahend siin.
Riigikohus tühistas Ihastesse kavandatavate kruntide detailplaneeringu
Riigikohus tühistas 21.03.2024 Tartus Ihastes asuvate Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringud, kuna kaitsealuste taimede kaitseks vajalik puhverala ja taimede ümberistutamise võimalikkus olid jäetud käsitlemata. Ligikaudu 12 ha suurusel planeeringualal paikneb esimese kaitsekategooria taime mägi-piimputke püsielupaik. Tartu linn ja MTÜ Ihaste Elanike Liit vaidlesid kohtus muuhulgas selle üle, kas Tartu linn on omistanud maaomanike huvidele liiga suure kaalu ning kas keskkonnamõjud on piisavalt välja selgitatud ja arvesse võetud. Vaidlus toimus ka selle üle, kas maaomanike huvidele omistati liiga suurt kaalu. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul aga ei omistanud linnmaaomanike huvidele liiga suurt kaalu. Kolleegium selgitas, et informaalne suhtlus maaomanikega on planeerimisprotsessi loomulik osa, kuid rõhutas, et selline suhtlus peab olema läbipaistev ja selle raames sõlmitavad kokkulepped peavad olema avalikud.
Vt uudis ja lahend siin.
Riigikohus arutas 14.03.2024 avalikul istungil Tapa valla võimalusi kaugkütte ümberkorraldamiseks
Riigikohtus käsitleti, kas ja kuidas saab kohalik omavalitsus kaugkütet ümber korraldada olukorras, kus kaugküttevõrk kuulub mitmele äriühingule. Arutati ka seda, mis eeldused peavad olema täidetud selleks, et kohalik omavalitsus võiks teha riigihankesise tehingu talle kuuluva osaühinguga. Riigikohtu halduskolleegiumisse kuuluva riigikohtuniku Nele Siitami sõnul on tegu olulise, aga õiguslikult väga keerulise olukorraga. „Eesti kliimat arvestades on toimiva, põhjendatud hinna ja hea kvaliteediga kaugkütteteenuse vastu suur avalik huvi. Samas ei reguleeri seadus üheselt seda, kas ja milline roll on kohalikul omavalitsusel võrguettevõtja väljavalimisel, sh kui võrk kuulub mitmele omanikule, ning kas valla enda ettevõttel on seejuures mingeid eelisvõimalusi,“ rääkis Siitam.
Äriühingut esindab selles vaidluses WALLLESS.
Vt uudis siin.
Kohtuotsus peaks tulema 2024 aprillis. |
|
|
| KOHALIKE OMAVALITSUSTE UUDISED |
| Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord, mis jõustub 1.05.2024. Määrusega reguleeritakse Tallinna linna eluruumide liigid, linna poolt eluruumide omandamise, linna omandis või kasutuses olevate elamute ja eluruumide haldamise ja kasutusse andmise, sealhulgas eluruumi kasutusse andmise lepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduv.
Vt määrus siin. |
| MUUD UUDISED |
| Maksu- ja Tolliamet on koostamas maksuseaduste rakendamist käsitlevat juhendit „Debt push-down tehingutemaksukäsitlus“. Debt push-down on maksunduses üks mitmetest maksuplaneerimise skeemidest, millega tekitatakse laenukohustus emaettevõtja või mõne kolmanda isiku ees ning see annab võimaluse viia kasum ettevõttest maksuvabalt välja. Seda kasutatakse ka kinnisvarainvesteeringute puhul. Teemat on kajastatud ajakirjanduses.
Eesti Advokatuuri arvamusega saab tutvuda siin. |
| Advokaadibüroode WALLESS ja FORT Eesti partnerid leppisid kokku büroode ühinemises. Ühinemise järel jätkatakse WALLESSi kaubamärgi all ja tekib Eesti kõige tugevam ja mitmekesisem meeskond kinnisvara valdkonnas.
Vt uudis siin. |
|
| Ülevaate koostaja Advokaadibüroo WALLESS on üks Baltikumi suurimaid ärikliendile suunatud advokaadibüroosid. Meil töötab kokku üle 150 õiguseksperdi, neist Eestis umbes kolmandik. WALLESSi kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Oleme võrdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja üldises ärinõustamises. Rahvusvahelised advokaatide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal500, IFLR on tunnustanud WALLESSi eksperte kõrgeimate tunnustustega ning Äripäev paigutas meid 2023. aasta lõpus advokaadibüroode TOPis auväärsele kolmandale kohale Eestis. |
| Käesolev ülevaade on suunatud üksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva nõusolekuta ei ole lubatud. |
|
|
|
|
|
|
|
|
