Mida on teinud Ida-Virumaa korteriturg 2009-2010. aastal
2010 aasta esimese kolme kvartaliga teostati Ida-Viru maakonnas korteriomanditega 1211 tehingut (2009 aasta jooksul kokku 1426 tehingut).
Eelmise aasta 3 kvartaliga võrreldes on tehingute arvu kasv olnud märgatav, 158 tehingut, samas rahaline maht on jäänud samale tasemele, ca 193 miljonit.
Kui kõikidest Ida-Virumaal teostatud tehingutest 2009 aastal moodustas ost-müük
58% (rahaline maht 56%), siis 2010 aastal on ostu-müügi tehingute arv kasvanud 65,5 %-le kogu tehingute arvust (rahaline maht 75,8%).
Nii 2009 kui ka 2010 aastal on enim müüdud 2toaliseid kortereid, järgnevad
3toalised ja 1toalised. Kõige vähem on müüdud kortereid suurusega alates 70 m².
2009 aastal oli Ida- Virumaal korterite pinnaühiku maksimaalseks hinnaks 31 000 kr/m² (Narva- Jõesuu uued kortereid), Narva linnas 27 000 kr/m², käesoleva aasta maksimumhinnaks on 18 000 kr/m² (samuti Narva-Jõesuu).
Narva linnas 16 000 kr/m² kooni.
Jõhvi linna korterite ruutmeetri maksimumhind käesoleval aastal oli 12 000 kr/m², siin on langus eriti terav sest 2009 aastal oli see veel 18 000 kr/m².
Pinnaühiku keskmised hinnad on piirkonniti erinevad. Kõige kõrgem keskmine korterite ruutmeetri hind on Narva-Jõesuus: 2009 aastal 12 000 kr/m², käesoleval aastal 9 000 kr/m².
Kõikides Ida-Virumaa linnades on keskmised korterite ruutmeetri hinnad võrreldes eelmise aastaga madalamad, siiski on märgata hindade stabiliseerumist.
Maapiirkondades ja Püssi ning Kiviõli linnades on korterite pinnaühiku maksumused oluliselt madalamad kui maakonna keskmised näitajad (jäävad ca 1000 krooni piirimaile pinnaühiku eest).
Valdadest on kõrgemad korterite pinnaühiku maksumused olnud maakonna keskuses – Jõhvi vallas, suvituspiirkonnas – Toila vallas ja Narva linna lähipiirkonnas Vaivara vallas.
2010 aasta III-s kvartalis kasvas hüppeliselt tehingute arv. 57 tehingut ja rahalises mahus 12,1 miljonit krooni enam võrreldes II kvartaliga.
Võrreldes korterite müüki 2009- 2001 aastal kogu Eesti ulatuses, on tendents sama, tehingute arv on hüppeliselt kasvanud, rahalise mahu kasv on jäänud väiksemaks.
See annab kinnitust tegelikkusele: ostetakse kortereid rohkem kui eelmisel aastal, kuid eelistatud on madalama hinnaklassiga pinnad. Samas on nõudlus ka väga heas või heas seisukorras korterite järgi, mille hind on turu keskmisest kõrgem. Ostja on muutunud valivamaks, püütakse leida parim elurajoon hea infrastruktuuriga. Eeldatavalt on tehingute arvu tõus seotud ka Euro tulekuga. Püütakse veel käesoleval aastal osta eluruum, kartes hindade tõusu uuest aastast.
Merike Peepmaa
Ober-Hausi Kinnisvara
Ida-Virumaa piirkonna juhataja
