Juhan Parts: valitsus võiks võtta enesekriitilise hoiaku
•• Kas riigi eelarvekärped ja majanduse hetkeseisu turgutamise meetmed on läinud nüüd omavahel täielikult vastuollu? Meie riskid on riigi rahanduslik seis ja ettevõtete krediidiprobleem. Aga alustada tuleks olukorra hinnangust. Praegu sõidame statistiliste näitajatega paar-kolm kuud rongist maas. Minu arvates võiks valitsus võtta enesekriitilise hoiaku, sest ühtegi optimismi tekitavat indikaatorit ma ei näe, tõesti ei näe. Küsimus on ka: kui jätkusuutlikud on Euroopa ja Ameerika nn bail-out (pääste- – toim) plaanid? Olukord, kus Gordon Brown ja Inglise ametnikud peavad korraga juhtima kolme suurt panka… Eksperdid on selle jätkusuutlikkuse osas kriitilised.
•• Kuid Rootsi pangad veel ju ei kõrbe… See, mis toimub USA autotäästuses, avaldab Rootsi majandusele Volvo kaudu täiendavat mõju ja nende hanketäästus omakorda ka meie ettevõtetele. Lisaks tulevad segased sõnumid Lätist. Mida sa elavdad, kui kriis kestab? Kui sa ravid kopsupõletikku tervisespordiga, siis ei tea, mis juhtub. Paar nädalat tagasi kinnitasid Eesti pankade kohalikud juhid mulle, et käibekrediidi osas neil raha on.
•• Ettevõtjad kinnitavad, et seda välja ei anta. Just. Seetõttu oleks tarvis selgeks saada, milline see seis tegelikult on, võib-olla läheb seetõttu pankrotti mõni oluline ettevõte. Seetõttu on küsimus: milline on valitsuse võimalus pankasid mõjutada? Teiseks, kas Eesti pangad vahendavad praegu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele tooteid, mis on Euroopas võimalikud – pean silmas Euroopa investeerimispanga laenuprogrammi. Kolmandaks on riigil Kred-Exi sihtasutus, mille tooteid saame rikastada. Need ei ole päästeplaanid, kuid on asjad, mida riik saab olukorra leevendamiseks teha. Tarbetu on lasta ennast petta Maris Lauri või teiste analüütikute hinnangust, et võib-olla järgmise aasta lõpus läheb paremaks.
•• Reformierakond on oma seitse teesi esitanud. Umbes samal ajal käisid oma seisukohad välja ka ettevõtjad ja minu arvates ei lähe nende rõhuasetused kokku, kui lugeda lisaks Lumani kommentaari euro kasutuselevõtust. Ei saa tänases olukorras loitsida, kui tahame saada 2010. aastaks Euroopa Komisjoni positiivset hinnan-gut. Inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi tasandamiseks tuleb teha kindlaid otsuseid. Võib-olla suudame eelarvet 1,5 miljardi osas nädalaga korrigeerida, mis tuleneb põhiliselt SKT korrigeerimisest. ühtegi poliitilist otsust need otseselt ei nõua. Kui nüüd otsust ei sünni, tuleks kokku leppida, et teatud defitsiidiläve juures on valitsus kohustatud tulema välja seadusemuudatuste paketiga, mille puhul saaksime rääkida euro kasutuselevõtust kahe aasta perspektiivis.
•• Kui palju peab siis tegelikult kärpima? Koalitsioonil ei ole enam mõtet tegeleda matusetoetustega, s.t et suurusjärk peaks olema alates poolest miljardist kärpe kohta. Kui võtame praegu aluseks keskpanga prognoosi, oleme 10 miljardit defitsiidis – see on juba SKT suhtes palju. Jutud eelarve paindlikumaks muutmisest on praeguses seisus asendustegevus. Kui räägime tõsiselt 2011. aastal eurole üleminekust, peaks valitsus praegu minema üle sellisele käsitsijuhtimisele, kus hakkavad lugema iga kuu tehtavad kulutused.
•• Räägime sellest, millel peaks põhinema järgmiste aastate majanduskasv. See ei saa tugineda tulumaksu alandamisele protsendipunkti võrra. Olen erakonna seisukoha taga. Ma ei oska ühele Kesk-Euroopa ettevõtjale vastata isegi seda, milline on tulumaksusüs-teem järgmise aasta 1. jaanuarist. Oleme seda muutnud viimase aasta jooksul kaks korda. ükski ettevõtja, kellega olen rääkinud, ei pea oluliseks, kas tulumaks on 20 või 19 – teda huvitavad absoluutselt teised küsimused. Meil on piisavalt hea maksusüsteem ja kui me ei tea, mida tahame saavutada, ei ole mõtet seda muuta. Majanduskasvu tingimustes võime teha toredaid otsuseid, kuid praegu on riik olukorras, kus maksukoormus ja riigile võetud kulutused ei ole korrelatsioonis – me peame selle taastama. Me ei ole naftariik.
•• Kas midagi konkreetset on ka välja pakutud? Praegu on olemas rida nn rahu ajal käivitatud programme, millel on väga erinev toimeaeg. Näiteks tuumajaama ehitamise mõju avaldub majandusele heal juhul 15 aasta pärast. Energeetikas on aga tunduvalt teistsuguseid võimalusi – näiteks käivitame kord ometi hoonete soojustamise programmi, mis annab tääd siseturule ja on ka pikaajaline investeering. Võtame selle kiiresti vastu, et saaksime hakata energeetika arengukavas investeeringuid tegema – see puudutab nii Eesti Energia kui ka eraettevõtete võimalusi.
•• Ettevõtjad on sõna võtnud. Kui oluline on ettevõtjate roll suuna andmisel? Ettevõtjaskonna sisuline vastutus Eesti majanduse suuna korrigeerimisel ja hoiakute muutmisel on vältimatu. Seda ei saa teha Svensson ega Uhlsson, vaid Mänd, Kask ja Tammepuu. Need peavad olema n-ä tegutsevad kapitalistid, kes on seljaga kodu, näoga maailma poole. Me ei saa kujundada majanduspoliitikat, ilma et ei räägiks kapitalisti hääl, kes tunneb kohalikke olusid.
•• Kuid kas järjekordsel nn hea tahte protokollil oleks üldse mingit efekti? Ma ei usu enam paberitesse, vaid inimestesse, kes seisavad tribüünil, kes veenavad ühiskonda ja esitavad nägemusi, millesse saab armuda.
•• Kes need Eesti ettevõtjad võiksid olla? Kas Kilk ja Luman? Miks ainult nemad? Kilk ja Luman kindlasti nende hulgas. Mõned on ka väiksemad, nooremad. Mitte ettevõtjad, kes elavad ainult riigihangete peal ja erakondade poputamisest.
•• Viimasel ajal on räägitud hoiu-laenuühistute rollist, mis meil Lääne-Euroopaga võrreldes puudub. Erinevalt pankadest on seal hoiustajate raha seaduse järgi maksustatud ja teie koalitsioonipartner ei ole väidetavalt selle sätte muutmisega nõus. Ma ei ole küll kursis nende takistustega, aga suhtun ühistulisse tegevusse tervitavalt. Võib-olla oleme vasikavaimustuses alahinnanud, kui tähtis on lokaalsel tasandil ka ühistegevus. Kui selle vormiks on ühistu, siis tuleb luua selleks võimalus. Miks sellele takistusi teha, mina põhjust ei näe. ühistu vorm on ehk natuke arhailine, aga vormina võib ta olla asjakohane mõneski majandussektoris. Ka EAS pakub klastrite toetamise programmi, mis on n-ä paindlik ühistu vorm.
Eesti majanduse päästeplaan Kahe nädala eest pakkus Reformierakond välja seitse teesi, mida järgides pürgida uue majanduskasvuni. Keskenduti kapitalile, tääjõule, energiale ja vabaturule. •• 1•• Seada sihiks euro ja allutada eesmärgile eelarvepoliitika. •• 2•• Vähendada tääjõule seatud makse ja parandada maksukeskkonda. •• 3•• Tänapäevastada Eesti õigus- ja haldussüsteemi, vähendada bürokraatiat ja suurendada kapitali ligitõmbavust. •• 4•• Koondada riigi toetus järgmise kolme aasta jooksul põhiosas kolmele valdkonnale: transport, eksportiv täästus ja Eesti maine. •• 5•• Vähendada mahajäämust tääturu arengus ja rakendada riiklik tegevuskava Eesti tääturu kindlustamiseks piisava hulga targa tääjõuga. •• 6•• Rajada 2020. aastaks oma tuumajaam ja kiirendada energiajulgeolekut suurendavate ja hinnasurvet vähendavate projektide elluviimist. •• 7•• Laiendada kodanike vabadusi, kaitsta eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat.
Allikas: 3.detsember 2008.a. Eesti Päevalehe lisa ärileht