Tallinnas odavnesid korterid kuni kümnendiku võrra
Kesklinna, Kristiine, Nõmme ja Pirita linnaosas vähenes kahetoalise korteri ruutmeetrihind statistikaameti andmeil juba tänavu esimeses kvartalis allapoole aastavahetuse taset. Kesklinnas oli langus 38 000 kroonilt 35 900-le, Kristiines 28 100-lt 26 900-le, Pirital 34 500-lt 31 600-le ja Nõmme korterite hind langes juba mullu teisest kvartalist 25 600 kroonilt tänavu esimeseks kvartaliks 23 600 kroonile.
Uus Maa Kinnisvarabüroo teise kvartali ülevaade kinnitas, et hinnad on poole aastaga langenud viis kuni kümme protsenti.
Firma turundusjuhi Tiina Sheini kinnitusel on selle aasta seitsme kuuga eluruumide pakkumine kasvanud poole võrra. Määdunud aasta lõpus tehtud kokkuvõttes hindas firma aastaseks pakkumiste juurdekasvuks sada protsenti.
Ostjad eelisseisus
Pindi Kinnisvara juhi ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimehe Peep Soomani hinnangul on aastaga enam kui kahekordistunud pakkumine andnud ostjaile võimaluse valida. «Seda võimalust pole kaua olnud, alles hakatakse taipama, et hinda saab kaubelda.»
Peale korteriomanike on hindu alandama hakanud arendajadki. «On neid, kes seda ei tee, kuid kui korteri müümata jätmine pole võimalik, lastakse alla ka uute projektide hindu,» ütles Sooman. «Aina kõrgemat hinda küsisid seni müüjad, kes elasid kujutluses, et turg läheb aina üles, kuid nüüd hakatakse aru saama, et nii see pole.»
Pärast märkimisväärset hinnalangust Rime Kinnisvara Luha tänava majas Tallinna kesklinnas on hindu langetanud ka 1Partner Sõpruse puiestee 230 majas ja Skanska oma Pirita tee korterelamus. Ehitusfirma YIT jätab praegu lõpetamata kaks kortermaja Keilas, sest ka Tallinna ümbruse vastu on huvi jahenenud.
Maa-ameti andmebaasist selgubki, et Harjumaal vahetas tänavu juulis omanikku 877 korterit, mullu oli neid aga 1077. See näitab tehingute vähenemist ligemale viiendiku võrra. Ka kogu Eesti näitaja tänavuse ja mulluse juuli võrdluses on langenud, ehkki vähemal määral: tänavu 1646, mullu 1950.
Põhjust sellele võib muu hulgas otsida ka laenuandmise piiramises. Uus Maa maaklerite kinnitusel jääb üha enamatel tehing tegemata, sest pank ei anna piisavalt laenu.
Samas Sooman tervitas rangemaid laenutingimusi. «See pole tingimuste karmistumine, vaid normaliseerumine,» kinnitas ta.
Peale suuremate nõudmiste laenusaamiseks on tõusnud ka kuue kuu Euribor, mis laenu hinna määrab. Madalaimalt tasemelt 2001. aastal, 2,1 protsendilt on see nüüdseks tõusnud 4,4 protsendini ning tõusu on oodata veelgi. See tähendab, et näiteks 30 aastaks võetud miljonilaenu kuumakse on tõusnud toonaselt umbes 4000 kroonilt 5300-le.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna kinnisvara hindamise juht Olavi Mätik nimetas hindade allapoole nihkumist aga pigem korrektsiooniks, sest inimesed ei osta enam järele mõtlemata kõike, vaid pääravad enam tähelepanu parkimisvõimaluste, koolide, kaupluste ja muu sellise olemasolule.
Euroopa tasemest puudu
üldist nõudluse vähenemist tema sõnul aga veel oodata ei ole. «Kui arvestada ruutmeetrite arvu inimese kohta, siis oleme Euroopa ja Skandinaavia keskmisest kõvasti maas. Pigem on hinnatase liiga kõrge,» kinnitas Mätlik.
Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 28 ruutmeetrit elamispinda, võrreldes vanade ELi riikide 35–45 ruutmeetriga.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et kuna neil pole infot eraldi uute ja kasutatud kesklinna korterite hindade kohta, ei saa nad veel väita, et hinnalangus oleks üldine.
«Kui korrektsiooni taga on uue kinnisvara müügihinna vähenemine, siis vaadates uusehituse kvaliteeti, võib seda pidada normaalseks ning isegi oodatuks,» ütles ta.
«Kinnisvara arendusprojektide kasumlikkus on võrreldes muu äritegevusega olnud olulisemalt kõrgem, mis ei ole kuidagi põhjendatud,» nentis Säälik, lisades, et seega saavad arendajad suurema mureta korterite hindu langetada.
Allikas: Postimees, 14.august 2007.a.
