Skip to main content

Advokaadibüroo WALLESS uudiskiri juuni 2024

JÕUSTUNUD SEADUSED

Lisandus veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise võimalus

15.04.2024 jõustus Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus, mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak. Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Materjalidega saab tutvuda siin.

Meretuulepargile saab taotleda ühtse hoonestusloa

21.06.2024 jõustub ehitusseadustiku ja teiste seadustemuutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine), millega luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba. Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis seadusemuudatusega koondatakse nende loamenetluste nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, kuid samas  kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem. Hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu. Samuti lihtsustatakse muudatusega elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse. Lisaks võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamist.

Materjalidega saab tutvuda siin.

JÕUSTUNUD MÄÄRUSED

Eluasemelaenu võtmise tingimused muutusid leebemaks

Eesti Pank muutis 01.04.2024 reeglit intressimäära kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, kui nad hindavad eluasemelaenu võtja maksimaalset laenuvõimekust. Alates 1. aprillist kadus varem intressimäärale liidetud 2 protsendipunktiline lisa ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu intressimääraga või 6%-ga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem.

Määrus on leitav siin.

EELNÕUD

Elektrituruseadusega plaanitakse laiendada võrguettevõtjate arenduskohustust

Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusele elektrituruseaduse muudatuste eelnõu, et laiendada elektrivõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige ülekandevõrgu arendamist ettevaatavalt Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärgi täitmiseks aastaks 2030. Elektrivõrguga seotud investeeringute elluviimine on ajamahukas protsess, eriti uue ülekandetaristu, sealhulgas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ja rajamine. Seadusemuudatuse eesmärk on võimaldada esimesed investeerimisotsused põhivõrguettevõtjal vastu võtta juba 2025. aastal.

Materjalidega saab tutvuda siin.

Hädaolukorra seadusega laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi

Riigikogu menetluses on Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, milles kavandatud muudatustega lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust mh aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused. Pärast eelnõu seadusena jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 21 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 422ni. Elutähtsa teenuse osutajate arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on hõlmatud kõik nimetatud ettevõtjad, mitte ainult need, kes tegutsevad vähemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses.

Materjalidega saab tutvuda siin.

KOHTU-UUDISED

Riigikohus selgitas, et eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 05.05.2024 määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist. Eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Vaidlus oli asjaolude üle, kus elamu üks kaasomanik pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik ei kütnud enda ainukasutuses oleva esimese korruse ruume. Teisel korrusel aasta ringi elava kaasomaniku sõnul olid seetõttu külmad ka tema ainukasutuses olevad ruumid, mis kahjustab tema tervist ja elamut ning suurendab küttekulusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kaasomanikul on ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus, mis hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust. Kohus rõhutas, et eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik viibida aasta ringi.

Vt uudist ja lahendit siin.

Riigikohus leidis, et vald võis määrata kaugküttepiirkonna võrguettevõtjaks vallale kuuluva äriühingu

18.04.2024 otsusega lahendatud kohtuasjas oli vaidlusküsimuseks see, kas ja kuidas saab kohalik omavalitsus kaugkütet ümber korraldada olukorras, kus kaugküttevõrk kuulub mitmele äriühingule. 22. juunil 2020. aastal võttis Tapa Vallavolikogu vastu põhimõttelise otsuse, et alates sama aasta 1. augustist toimub Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojuse jaotamine ja müük vallale kuuluva ja kaugküttetorustikust suuremat osa omava OÜ Tapa Vesi kaudu. Varasemalt kasutas neid torustikke eraettevõte N.R. Energy OÜ tähtajaliste rendilepingute alusel ning jaotas ja müüs võrguettevõtjana tarbijatele ka soojust. Lepingud lõppesid 31. juulil 2020. aastal. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et valla eelnimetatud otsuse näol oli tegu esimese sammuga pikemast protsessist ja see pidi algama N.R. Energy OÜ-ga sõlmitud rendilepingute lõppemisest. Otsus tähendas, et OÜ Tapa Vesi ja Tapa Vallavalitsus pidid asuma tegema edasisi toiminguid, et volikogu otsuses väljendatud tahet – et OÜ Tapa Vesi tegutseks võrguettevõtjana – tegelikkuses ellu viia. OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks määramist ei takistanud ka kaugküttevõrgust väiksema osa kuulumine N.R. Energy OÜ-le. Riigikohus rõhutas, et otsuse tegemise hetkeks ei pidanud olema lahendatud kaugküttevõrgu valduse või omandi küsimus. Otsust tehes ei teadnud Tapa Vallavolikogu, kas, millises vormis ja millistel tingimustel on N.R. Energy OÜ nõus enda väidetava osa üleandmisega OÜ-le Tapa Vesi. Kui Tapa vald ei jõua N.R. Energy OÜ-ga nimetatud küsimuses kokkuleppele, on vallal õiguslikud võimalused sundkorras endale vastava torustiku osa valdus või omand saada. Riigikohus ei lahendanud poolte vahelist vaidlust küsimuses, millises osas kuulub kaugküttevõrk vallale ja millises N.R. Energy OÜ-le. Sellesisuline vaidlus on pooleli Tartu Ringkonnakohtus.

Vt uudist ja lahendit siin.

Riigikohus analüüsis, kuidas tuvastada, kas ebakorrektselt valvekaamerad paigaldanud turvafirma vastutab vargusega tekkinud kahju eest

10.04.2024 lahendi tegi Riigikohus asjaoludel, kus osaühing sõlmis turvateenuse osutajaga lepingu ehitusplatsi ja seal asunud merekonteineri videovalveks. Turvafirma paigaldas objektile kaks videokaamerat, millest aga kumbki polnud suunatud merekonteinerile. Vähem kui kaks kuud peale lepingu sõlmimist murti lukustatud merekonteinerisse sisse. Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitas, et turvafirmal lasus kohustus paigaldada valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks turvateenuse osutajale häiresignaali, et viimane saaks sissemurdmisele reageerida, kuid Riigikohtu hinnangul on põhjusliku seose olemasolu ebapiisavalt kontrollitud. Kolleegium selgitas, et põhjusliku seose kontrollimisel pidanuks kohus esmalt tuvastama,mis oleks sarnases asukohas asuva valveobjekti puhul tavapärane turvafirmapatrullide ja politsei reageerimisaeg. Samuti oleks pidanud kohus tuvastama, kas on tõenäoline, et varastatud asjad oleks olnud võimalik selle aja jooksul valveobjektilt eemaldada enne turvapatrulli või politsei valveobjektile jõudmist või oleks vähemalt eksisteerinud märkimisväärne tõenäosus varaste tabamiseks. Kui hageja suudab seda kohtus tõendada, on turvafirmal siiski vastutusest vabanemiseks omakorda võimalus tõendada, et olukord oli erandlik ja isegi kui turvapatrull või politsei oleks tavapärase reageerimisajaga kohale jõudnud, ei oleks see aidanud vargaid tabada. Riigikohus saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks ja põhjusliku seose olemasolu täpsemaks kontrollimiseks. Kohtuasjas arutleti lisaks selle üle, kas lepingu tüüptingimus, mis piiras turvafirma vastutust vastavalt lepingu hinnale, oli hagejat ebamõistlikult kahjustav ja seega kehtetu.

Vt uudist ja lahendit siin.

Riigikohus selgitas, et metsaomanikul ei ole üldist kohustust säilitada kasvav mets teise isiku huvides

Riigikohus selgitas 10.06.2024 otsuses, et kui maakonna- või üldplaneeringust ei nähtu, et konkreetse rohevõrgustiku metsa ülesanne on naabreid häirivate keskkonnamõjude vältimine metsa naabruses, ei pea Keskkonnaamet raieloa menetluses omal initsiatiivil uurima, kuidas mõjutaks raie häiringute levimist ühelt ümbruskonna kinnistult teisele. Vahetult külgneva kinnistu omaniku (st naabri) õigusi tuleb üldplaneeringu eriregulatsiooni puudumisel häiringute aspektist kaaluda juhul, kui naaber tõendab, et rohevõrgustiku metsa raiumine toob häiringute tulemusena kaasa keskkonnaohu tema kinnistul.  Selleks, et naaber saaks nõuda rohevõrgustiku ala kaitset, peab tal olema alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt.

Vt lahendit siin.

TALLINNA LINNA DETAILPLANEERINGUD

Tallinna Linnavalitsus otsustas 07.05.2024 kehtestada Haabersti linnaosas asuva 0,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paldiski mnt 95 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt liidetakse Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 95a kinnistud ning määratakse ehitusõigus kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks.

Vt täpsemalt siin.

TallinnaLinnavolikogu otsustas 02.05.2024 tunnistada Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna,Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering Põhja-Tallinnas Sirbi tn 32 kinnistu osas kehtetuks.

Vt täpsemalt siin.

MUUD UUDISED

Euroopa Inimõiguste kohus tegi otsuse maa ostutehingu tühistamise kohta

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 04.06.2024 otsuse asjas Alpaslan vs Türgi, milles oli vaidluse all maa ostutehingu tühistamine. Otsusest nähtub, et 2007. aastal toimunud enampakkumisel omandas kaebaja Türgi raudteeettevõttele kuulunud maa ligikaudu 245 000 euro eest, kuid kõrgeim kohus tühistas müügitehingu. Raudteeettevõte tegi kaebajale ettepaneku maa tagastada selliselt, et ettevõte hüvitaks kaebajale ostuhinna. Kui kaebaja pakkumisele ei vastanud, algatas ettevõte maa ümberregistreerimise enda nimele. Kaebaja esitas kahju hüvitamise hagi, nõudes hüvitist maa praeguse väärtuse ulatuses. Samuti vaidlustas kaebaja müügitehingu tühistamise. EIK märgib, et kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et tegemist on müügi ebaseaduslikkusest tuleneva tehingu ülesütlemisega, mistõttu ei ole põhjendatud, et ostjale tuleks maksta hüvitiseks müügihind koos viivistega.

Vt kokkuvõtet ja lahendit siin.

Ajakirjas Juridica analüüsitakseRiigikohtu lahendit kaugkütteteenuse asjas 3-20-1313

Riigikohtu hiljutises haldusasjas 3-20-1313 lahendati vaidlust selle üle, kas ja millistel tingimustel saab kohalik omavalitsus määrata kaugkütteteenuse osutajaks iseenda äriühingu olukorras, kus selle teenuse osutamiseks on turul olemas reaalne konkurents. Artiklis selgitatakse, millises osas on kommenteeritav kohtuasi 3-20-1313 märgiline „teha ise või sisse osta“ kaasuste lahendamise ning sisetehingu standardi kohaldamise jaoks Eesti õigusruumis.                              

Vt artiklit siin.

Valmis Keskkonnaameti juhis tee- jaliinikoridoride hooldustöödeks kaitstavatel aladel

Juhis on mõeldud kõigile, kelle tööülesanded nõuavad liinikoridoride või teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab töid kavandada kaitse-eesmärkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandustöid, metsaelupaikadest läbi sõitmise ja valida õigesti ladustuspaiku. Juhis aitab juba tegevuste planeerimisel arvesse võtta, millised on Keskkonnaameti põhimõtted ja kaalutlused, et vajaminevad tööd ei kahjustaks kaitstavaid loodusväärtusi. Juhises välja toodud põhimõtted seab Keskkonnaamet vajadusel tegevuste kooskõlastamisel tingimusteks.

Vt uudist ja juhist siin.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ei toeta maamaksuseaduse muutmist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse maamaksuseaduse muutmise kohta. Koda ei toeta maamaksu aastase piirangu kaotamist, mis tähendab, et tulevikus võiks kohalik omavalitsus tõsta maamaksu aastas kuni 50%. Samuti on koda vastu äri- ja tootmismaa maksimaalse maamaksumäära suurendamisele 1%-lt 2%-le.

Vt artiklit siin.

Ülevaate koostaja Advokaadibüroo WALLESS on üks Baltikumi suurimaid ärikliendile suunatud advokaadibüroosid. Meil töötab kokku üle 150 õiguseksperdi, neist Eestis umbes kolmandik. WALLESSi kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Oleme võrdselt tugevad nii kohtuvaidlustes kui tehingutes ja üldises ärinõustamises. Rahvusvahelised advokaatide reitinguagentuurid The Chambers Europe, The Legal500, IFLR on tunnustanud WALLESSi eksperte kõrgeimate tunnustustega ning Äripäev paigutas meid 2023. aasta lõpus advokaadibüroode TOPis auväärsele kolmandale kohale Eestis.

Käesolev ülevaade on suunatud üksnes selle adressaadile ning selle edastamine kolmandatele isikutele ilma koostaja eelneva nõusolekuta ei ole lubatud.